Arheoloogia.ee

9. juunil toimus arheoloogia teaduskogu Ankru tn hoone aatriumis kogumiku “The Salme Ship Burials. Two Eighth-Century Mass Graves on Saaremaa Island. Estonia Recent Research“ esitlus.

Kogumikku kuulub kolmteist artiklit, mis käsitlevad leiukoha erinevaid aspekte ning näitavad, et Salme kompleks pakub endiselt palju uurimisvõimalusi.

Artiklid jagunevad viide põhiteemasse. Esiteks selgitavad maastiku-uuringud (sealhulgas kultuurmaastiku käsitlused), millised olid kohaliku ühiskonna, keskkonna ja rannajoone tingimused matuste toimumise ajal. Teiseks annab relvade – eriti kaunistatud mõõkade – analüüs teavet käsitööoskuste ja kaugete sidemete kohta. Kolmandaks pakuvad isiklikud esemed, nagu mängunupud, kammid ja sõled, ülevaadet maetud sõdalaste igapäevaelust ja kultuurist. Neljandaks, et rekonstrueerida vanu laevu ja paremini mõista nende ehitust, kasutavad teadlased tänapäevaseid meetodeid nagu näiteks 3D-modelleerimist ja fotogramm-meetriat. Lõpuks näitavad inim- ja loomaluude uuringud, et maetud mehed surid tõenäoliselt vägivaldselt, ning annavad teavet nende tervise, toitumise ja päritolu kohta. Koerte ja röövlindude olemasolu viitab sellele, et neil oli matusekombestikus eriline tähtsus.

Kokkuvõttes toob kogumik esile Salme uurimise interdistsiplinaarse iseloomu ning rõhutab, et leiukoht on jätkuvalt oluline allikas eelviikingiaja ja varase viikingiaja ühiskondade, sõjapidamise ja matusekommete mõistmiseks.

Kogumiku toimetajateks on Lembi Lõugas ja Heidi Luik.

Värske raamat on jõudnud müügile raamatupoodidesse ning Tallinna Ülikooli e-poodi.
Tutvuda saab ka raamatu eessõna ja sisukorraga.

27. märtsil avati Kadriorus, Mikkeli muuseumis näitus “Delfti sinine. Keraamilised aarded erakogust“. Näitus tutvustab ühe väikese Hollandi linna maailmakuulsat keraamikatoodangut ja arengulugu. Arheoloogia teaduskoguga on seotud selliselt, et meie peavarahoidja, Heikki Pauts, on selle kauni erakogu omanik ja üks kuraatoritest ning näituse väljapanekus on osa tema 20 aasta jooksul kogunenud kollektsioonist. Tegemist on Eesti suurima Delfti keraamika erakoguga. Tutvuda saab keraamikatööstuse kujunemisloo ja tehnoloogiaga, varasemate nõude näidetega, kui ka kõrgperioodi väga uhkete esemete ja peenelt valmistatud dekooride ning erinevate meistrite toodanguga. Näitusega käib kaasas ka Heikki koostatud, teemat põhjalikult tutvustav kataloog.

Näituse kuraatorid on Heikki Pauts ja Aleksandra Murre, kujundas Mae Kivilo ja graafiline disainer on Kätlin Tischler-Süld.

Näitus jääb avatuks 2026. a novembri lõpuni.

Taani kuninga külaskäik. Arheoloogia teaduskogu kolimine on äratanud kõrgendatud tähelepanu – mitukümmend Eesti ja rahvusvahelise pressi esindajat lootsid näha, kuidas me läbi lumehangede mõõku ja kivikirveid tassime. Paraku ei olnud meil ka isiklikult kohale tulnud Taani kuningapaarile enam midagi näidata, sest isegi hoidla põrand oli juba puhtaks pühitud.

Järgnevatel nädalatel paigaldatakse uude hoidlasse hulk uusi riiuleid ja loodetavasti algab uues hoones Ankru tänaval peatselt ka kontoriruumide sisustamine. Kolimine jätkub veel paari kuu jooksul.

Detsembri algus on TLÜ arheoloogia teaduskogusse toonud kaks olulist teadusuudist. Nimelt kuulutati 5. detsembril välja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia uued liikmed, kelle seas on kaks arheoloogia teaduskogu töötajat – teadur Monika Reppo ja vanemteadur Astrid Wendel-Hansen. Kandidaate oli 27, valituks osutus 9. Monika ja Astridi kommentaare saab lugeda TLÜ kodulehelt.

10. detsembril pälvis Monika Reppo aga oma doktoritöö “Glass and its makers in Estonia, ca 1550-1950: an archaeological study” eest Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia ning Muinsuskaitseameti eripreemia. Peapreemiaid jagati seekord kaks – üks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas ja teine loodusteaduste valdkonnas. Kokku esitati konkursile 531 tööd, neist 69 doktoriastmes.

Palju õnne Monikale ja Astridile!