Teaduslikud artiklid

73. Allmäe, R. Dental and cranial pathologies in Tääksi 14th–18th cc. skeletal population // Papers on Anthropology, VIII. – Tartu, 1999. – Lk. 9–14.

74. Allmäe, R. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmete antropoloogiline aines // M. Mandel. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed. – Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, 5. – Tallinn, 2003. – Lk. 243–262 : ill.
Zsfs.: Landkreis Läänemaa durch das anthropologische Fundmaterial der Grabstätten des 5.–13. Jahrhunderts.

75. Allmäe, R. Stature and sexual dimorphism in Estonians of the 13th–18th centuries // Papers on Anthropology, IX. – Tartu, 2000. – Lk. 11–23.

76. Allmäe, R. The stature reconstruction of children on the basis of palaeoosteologigal materials // Papers on Anthropology, VII : Proceedings of the 8th Tartu International Anthropological Conference 12–16 October. – Tartu, 1997. – Lk. 44–55 : ill.

77. Allmäe, R. Tääksi 14.–18. sajandi populatsiooni demograafiline analüüs ja kehapikkuse rekonstrueerimine // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 163–187 : ill.
Sum.: Demographic analysis and stature reconstruction of Tääksi population of 14th–18th cc.

78. Allmäe, R. Tääksi 14.–18. sajandi populatsiooni mõnedest odontoloogilistest tunnustest // Eesti Antropomeetriaregistri Aastaraamat, 1999. – Tartu, 1999. – Lk. 25–37.
Sum.: About some odontological features in Tääksi 14th–18th cc. population.

79. Alttoa, K. Muinasaja lõpu Tartu – kas Põhjamaade suur ristiusu keskus? // Akadeemia. – 1997, 6. – Lk. 1123–1129.

80. Alttoa, K. Viljandi ordulinnus. Uurimisseis ja probleemid // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2002. – Viljandi, 2003. – Lk. 92–108 : ill.
Sum.: The Order Castle of Viljandi. Research and problems.

81. Aun, M. Asulakohtade arheoloogilisest uurimisest Setumaal 1998. ja 1999. aastal // Õdagumeresoomõ piirisüämeq : Keskused läänemeresoome piiridel. Konverents Verskan, rehekuu 28.–30. 1999. Võro Instituudi toimõndusõq, 10. – Võro, 2000. – Lk. 29–49 : ill.
Res.: Setomaa asulakotusside arheoloogilidsest uuŕmisest 1998. ja 1999. aastagal.

82. Aun, M. Ehteleide keskaegse Tartu lõunapoolse eeslinna alalt // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 35–56 : ill.
Sum.: Ornaments from the southern suburb of medieval Tartu.

83. Aun, M. Ehteleiud pikk-kääbaste kultuuri kalmetes Setumaal // SK, 2. – Tallinn, 2004. – Lk. 182–201 : ill.
Sum.: Ornaments in the graves of the culture of long barrows in Setumaa.
Рез.: Находки предметов украшений в могильниках культуры длинных курганов в Сетумаа.

84. Aun, M. Esimese aastatuhande teise poole muistised Setumaal // SK, 1. – Tallinn, 2003. – Lk. 107–154 : ill.
Sum.: Archaeological monuments of second half of the first millennium AD in Setumaa.
Рез.: Археологические памятники второй половины 1 тысячелетия н.э. на территории Сетумаа.

85. Aun, M. Keraamika pikk-kääbaste kultuuri läänepoolse ääreala elanike matmiskombestikus I aastatuhande teisel poolel // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 61–100 : ill.
Рез.: Керамика в погребальном обряде населения западной окраины культуры длинных курганов во второй половине I тысячелетия н.э.

86. Aun, M. Proovikaevamised asulakohtadel ja inspektsioonid Setumaal // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 167–175 : ill.
Sum.: Trial excavations on settlement sites and inventory trips on Setumaa.

87. Aun, M. Rescue excavations at the Obinitsa barrow cemetery // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 63–69 : ill.
Res.: Päästekaevamised Obinitsa kääbaskalmistul.

88. Aun, M. Rescue excavations on the island of Sosna, Setumaa // AVE, 2000. – Tallinn, 2001. – Lk. 91–102 : ill.
Res.: Päästekaevamised Sosna saarel Setumaal.

89. Aun, M. Rescue excavations on the settlement site of Pedäjasaare in Setumaa // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 115–126 : ill.
Res.: Päästekaevamised Pedäjasaare asulakohal Setumaal.

90. Aun, M. Setumaa arheoloogilise uurimise ajaloost // SK, 1. – Tallinn, 2003. – Lk. 15–72 : ill.
Sum.: Archaeological investigations in Setumaa.
Рез.: Археологические исследования территории Сетумаа.

91. Aun, M. Tartu vanalinna arheoloogilise uurimise tulemusi (VII kvartali IV kaevandi kesk- ja idaosa põhjal) // EAA, 2. – 1998 – Lk. 94–144 : ill.
Sum.: Some results of archaeological investigation of Old Tartu (on the basis of the central and eastern part of the IV excavation in the VII quarter).

92. Aun, M. Trial excavations on the II settlement site of Laossina and survey trips in Setumaa // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 174–191 : ill.
Res.: Proovikaevamised Laossina teisel asulakohal ja inspektsioonid Setumaal.

93. Aun, M., Kiristaja, A. 1997. aasta arheoloogilised inspektsioonid Võru- ja Setumaal // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 180–192 : ill.
Sum.: Archaeological inventories in Võrumaa and Setumaa in 1997.

94. Aun, M., Kiristaja, A. Archaeological fieldwork in Setumaa // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 104–114 : ill.
Res.: Arheoloogilised välitööd Setumaal.

95. Eriksson, G., Lõugas, L., Zagorska, I. Stone Age hunter-fisher-gatherers at Zvejnieki, Northern Latvia: Radiocarbon, stable isotope and archaeozoology data // Before Farming. – 2003, 1. – Lk. 1–25 : ill.

96. Haak, A. Archaeological excavations in the cathedral ruins of Tartu // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 110–120 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Tartu toomkiriku varemetes.

97. Haak, A. Archaeological investigations at Viljandi Castle of the Teutonic Order and in medieval Viljandi // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 107–121 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Viljandi ordulinnusel ja vanalinnas.

98. Haak, A. Archaeological investigations of the castle ruins, and at Pikk Street in Viljandi // AVE, 2000. – Tallinn, 2001. – Lk. 108–116 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Viljandi ordulinnusel ja Pikal tänaval.

99. Haak, A. Excavations at Viljandi Castle of the Teutonic Order // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 71–83 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Viljandi ordulinnusel.

100. Haak, A. Keskaegse Viljandi tänavate võrk // Viljandi Muuseumi Aasta-raamat, 2002. – Viljandi, 2003. – Lk. 71–91 : ill.
Sum.: The medieval streets of Viljandi.

101. Haak, A. Society and change: the case of Northern Viljandimaa (South Estonia) during Europeanisation // Offa, 58 (2001). – Neumünster, 2003. – Lk. 229–235 : ill.

102. Haak, A. Viljandi ordulinnuse kaevamised 2000. aastal // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2000. – Viljandi, 2001. – Lk. 111–126 : ill.
Sum.: Archaeological investigations in the Viljandi Order Castle in 2000.

103. Haak, A., Pärnamäe, L. Arheoloogilised kaevamised Viljandi ordulinnusel 2002.–2003. aastal // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2003. – Viljandi, 2004. – Lk. 62–84 : ill.
Sum.: Archaeological investigations at Viljandi Castle of the Teutonic Order.

104. Haak, A., Vaba, A., Valk, H. 2001. aasta arheoloogilised uuringud Viljandis // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2001. – Viljandi, 2002. – Lk. 29–51 : ill.
Sum.: Archaeological investigations in Viljandi in 2001.

105. Haak, A., Valk, H. Archaeological investigations of medieval and post-medieval Viljandi // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 91–104 : ill.
Res.: Kesk- ja varauusaegse Viljandi arheoloogilisest uurimisest.

106. Heapost, L. Baltic Finns and Indo-Europeans. An anthropological aspect // Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum, 7.–13.8.2000 Tartu. Pars VIII : Dissertationes sectionum Litteratura Archaeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. – Tartu, 2001. – Lk. 278–283.

107. Heapost, L. Eesti läänesaarte elanike populatsioonigeneetiline iseloomustus // Eesti Antropomeetriaregistri Aastaraamat, 1999. – Tartu, 1999. – Lk. 38–47.
Sum.: Population genetic characterisation of the inhabitants of West-Estonian islands.

108. Heapost, L. Eestlaste antropoloogiast ja kohast Euroopas // Keel ja Kirjandus. – 2000, 7. – Lk. 503–515.

109. Heapost, L. Eestlaste antropoloogiast, keelest ja geenidest // Akadeemia. – 1998, 10. – 2147–2165.

110. Heapost, L. Eestlaste antropoloogilisest omapärast // Eesti Antropomeetria-registri Aastaraamat, 1998. – Tartu, 1998. – Lk. 107–114.

111. Heapost, L. Genetic heterogeneity of Finno-Ugrians (on the basis of Estonian modern and archaeological material) // Beyond Balkanization. Baltic – Pontic Studies, 5. – 1998. – Lk. 232–247.

112. Heapost, L. Index of Mongoloidness and pigmentation in K. Mark’s studies // Papers on Anthropology, XIII. – Tartu, 2004. – Lk. 18–37 : ill.

113. Heapost, L. Inimene // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 127–140 : ill.

114. Heapost, L. Makita 13.–17. sajandi populatsiooni osteomeetrilised andmed, kehapikkus ja proportsioonid // Eesti Antropomeetriaregistri Aastaraamat, 2001. – Tartu, 2001. – Lk. 28–44.
Sum.: Osteometric data, stature and body proportions of Makita 13th–15th century population.

115. Heapost, L. On anthropology of the population in south-east Estonia in XIII–XVII cc. (on the basis of paleoanthropological material of Makita cemetery) : Антропология популяций юго-восточной Эстонии в XIII–XVII вв. (на основании палеоантропологического материала из могильника Макита) // Горизонты антропологии. Труды Международной конференции памяти академика В. П. Алексеева. Москва, Салтыковка, 20–22 сентября 1994 г. – Москва, 2003. – Lk. 198–202 : ill.

116. Heapost, L. On the anthropology and genetics of Estonians // The Roots of Peoples and Languages of Northern Eurasia II and III. Szombathely 30.9.–2.10.1998 and Loona 29.6.–1.7.1999. Fenno-Ugristica, 23. – Tartu, 2000. – Lk. 93–114 : ill.

117. Heapost, L. Pada 12.–13. sajandi kalme osteomeetria ja rekonstrueeritud somatomeetria // Eesti Antropomeetriaregistri Aastaraamat, 2002. – Tartu, 2002. – Lk. 25–40.
Sum.: Osteometry and reconstructed somatometry of Pada 12th–13th century cemetery.

118. Heapost, L. Population genetic characterization of Estonians // Anthropo-logischer Anzeiger, 58: 2. – 2000. – Lk. 137–154.

119. Heapost, L. Saarlaste antropoloogiast // Saaremaa, I. Loodus, aeg, inimene. – Tallinn, 2002. – Lk. 557–594 : ill.

120. Heapost, L. Variation of stature in Estonia from the 12th to the 20th centuries // Papers on Anthropology, XII. – Tartu, 2003. – Lk. 51–61.

121. Heapost, L., Thetloff, M. Eesti läänesaarte meeste kehamõõtude ajalised muutused // Eesti Antropomeetriaregistri Aastaraamat, 1999. – Tartu, 1999. – Lk. 48–53 : ill.
Sum.: Temporal changes in men’s body measurements of West Estonian islands.

122. Heapost, L., Viikmaa, M. Anthropological and population genetic characterisation of the Estonians (with retrospect to Baer’s observations) // Folia Baeriana, VII. – Tartu, 1999. – Lk. 98–115.

123. Heinsalu, A., Veski, S., Moora, T. Bio- and chrono-stratigraphy of the Early Holocene site of double-storeyed buried organic matter at Paikuse, southwestern Estonia // Proceedings of Estonian Academy of Sciences. Geology, 48: 1. – 1999. – Lk. 48–66 : ill.
Res.: Paikuse (Edela-Eesti) kahe mattunud orgaanikakihi bio- ja kronostratigraafia.
Рез.: Био- и хроностратиграфия двухслойной погребенной органики в окрестностях Пайкузе, юго-западная Эстония.

124. Ilves, K. About the German ships on the Baltic Sea at the turn of the 12th and 13th centuries. Data from the Chronicle of Henry of Livonia // Offa, 58 (2001). – Neumünster, 2003. – Lk. 81–86.

125. Ilves, K. Merenduslik kultuurmaastik ja Maasi laev kui selle element // EAA, 6: 2. – 2002. – Lk. 134–149.
Sum.: The maritime cultural landscape and the Maasi ship as its element.

126. Ilves, K. The seaman’s perspective in landscape archaeology. Landing sites on the maritime cultural landscape // Special Issue on Maritime Landscapes. EAA, 8: 2. – 2004. – Lk. 163–180.
Res.: Meremehe perspektiiv maastikuarheoloogias. Randumispaigad merenduslikul kultuurmaastikul.

127. Ilves, K. Underwater archaeological fieldwork in southeast Estonia // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 127–130 : ill.
Res.: Allveearheoloogilised välitööd Kagu-Eestis.

128. Indreko, R. Origin and area of settlement of the Finno-Ugrian peoples // Special Issue on the Origin of the Finnic Peoples and Languages Dedicated to Richard Indreko (1900–1961). Trames, 5: 1. – 2001. – Lk. 7–25 : ill.
[Algselt ilmunud väljaandes: Science in Exile. Publications of the Scientific Quartely “Scholar”, 1. – Heidelberg, 1948. – Lk. 3–24.]

129. Jaanits, K. Archaeological rescue excavations on the settlement site of Vaida // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 97–106 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Vaida asulakohas.

130. Jaanits, K. Archaeological salvage excavation at the cemetery of the 17th century church at Tõnismägi, Tallinn // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 144–147 : ill.
Res.: Arheoloogilised päästekaevamised Tõnismäe eeslinna 17. sajandi kiriku kalmistul Tallinnas.

131. Jaanits, K. Haruldane luuotsik Kunda Lammasmäelt // MT, 8. – Tallinn, 2000. – Lk. 57–58 : ill.

132. Jaanits, L., Moora, T. Peipsimaast, selle kujunemis- ja asustusloost // Peipsi. – Tallinn, 1999. – 182–197 : ill.

133. Jaanits, L., Moora, T., Rõuk, A.-M. Ancient habitation and the impact of primitive society on nature // Lake Peipsi, I. Geology. – Tallinn, 1999. – Lk. 136–139.

134. Jonuks, T. Archaeological investigations in Rakvere // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 192–197 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Rakveres.

135. Jonuks, T. Eesti ja eestlased Skandinaavia saagades // Mäetagused, 23. – Tartu, 2003. – Lk. 130–140 : ill.
Sum.: Estonia and imagination of Estonia among Icelandic saga-writers.

136. Jonuks, T. Inimohver Eesti eelkristlikus usundis // Mäetagused, 19. – Tartu, 2002. – Lk. 125–134.
Sum.: Human sacrifice in Estonian Pre-Christian religion.

137. Jonuks, T. Preliminary investigations at Kiltsi manor-house // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 144–151 : ill.
Res.: Arheoloogilised prooviuuringud Lääne-Virumaal Kiltsi mõisas.

138. Jussila, T., Kriiska, A. Shore displacement chronology of the Estonian Stone Age // EAA, 8: 1. – 2004. – Lk. 3–32 : ill.
Res.: Eesti kiviaja rannasiirdekronoloogia.

139. Kaarma, M., Laul, S., Peets, H. Katse rekonstrueerida Siksali 14. sajandi mehe rõivastus // EAA, 4: 1. – 2000. – Lk. 31–43 : ill.
Sum.: Attempt to reconstruct the costume of a 14th century Siksali man.

140. Kadakas, V. Ehitusajaloolised uuringud Jõhvi luteriusu kirikus ja kirikaias Rakvere tn 6b // Jõhvi kindluskirik – legendist tegelikkuseks. Jõhvi Muuseumi Seltsi Toimetised, I. – Jõhvi, 2003. – Lk. 85–116 : ill.

141. Kadakas, V. Ehitusloolised uuringud Jõhvi kiriku keldriruumides // Jõhvi kindluskirik – legendist tegelikkuseks. Jõhvi Muuseumi Seltsi Toimetised, I. – Jõhvi, 2003. – Lk. 74–84 : ill.

142. Kadakas, V. Jõhvi kirik // Jõhvi kindluskirik – legendist tegelikkuseks. Jõhvi Muuseumi Seltsi Toimetised, I. – Jõhvi, 2003. – Lk. 9–15 : ill.

143. Kadakas, V. Uut informatsiooni Pirita ajaloolisest asustusest // Muinsuskaitse Aastaraamat, 2004. – Tallinn, 2004. – Lk. 73–74 : ill.

144. Kadakas, V., Haak, A., Russow, E., Saluäär, U., Sarv, K. Archaeological investigations in Pärnu // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 179–209 : ill.
Res.: Arheoloogilised välitööd Pärnus.

145. Kadakas, V., Mäll, J. Märkmeid Tallinna vanemast topograafiast // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk.409–430 : ill.
Sum.: Some notes on the historical topography of Tallinn.

146. Kadakas, V., Nilov, H. Various investigations in Tallinn and Harjumaa // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 160–175 : ill.
Res.: Arheoloogilistest uuringutest Tallinnas ja Harjumaal.

147. Kadakas, V., Tvauri, A., Vindi, A. Laatre vana kirikuase leitud // TÜ AKT, 9. – 1997. – Lk. 127–128 : ill.
Zsfs.: Die alte Kirchstätte von Fölck (Laatre).

148. Kala, T. Tallinna tekkeloo peegeldumine kirjalikes allikates // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 391–408.
Sum.: The early history of Tallinn according to the written sources.

149. Kallavus, U., Tamla, Ü. Rare drinking bowl(s) of silver from Padikyla, Estonia // International Conference Archaeometallurgy in Europe. 24-25-26 September 2003. Milan, Italy. Proceedings, 1. – Milano, 2003. – Lk. 411–417 : ill.

150. Kalling, K. Uusi paleoantropoloogilisi andmeid Tartu Jaani kiriku kalmistu 13.–14. sajandi matuste kohta // TÜ AKT, 9. – 1997. – Lk. 54–70 : ill.
Sum.: New palaeoanthropological data about the 13th–14th centuries’ burials from St. John’s churchyard in Tartu.

151. Kalm, V., Kriiska, A., Aruväli, J. Mineralogical analysis applied in provenance studies of Estonian Neolithic pottery // Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 46: 1. – 1997. – Lk. 17–33 : ill.
Res.: Mineraloogiline analüüs Eesti neoliitilise keraamika päritolu ujuringutes.
Рез.: Минеральный анализ в исследовании произхождения неолитической керамики Эстонии.

152. Kalman, J. An early case of syphilis from Kaberla, North Estonia // EAA, 4: 1. – 2000. – Lk. 57–66 : ill.
Res.: Varane süüfilise juhtum Kaberlast.

153. Kalman, J. Human remains from the stone-cist graves of Rebala Lastekangrud, North Estonia // EAA, 3: 1. – 1999. – Lk. 19–34 : ill.
Res.: Rebala kivikirstkalmete matused.

154. Kalman, J. Multiple cranial wounds from Kaberla, North Estonia // EAA, 4: 1. – 2000. – Lk. 44–56 : ill.
Res.: Mitmekordsete vigastustega kolju Kaberlast.

155. Kalman, J. Skeletal analysis of the graves of Kaseküla, Poanse I and Poanse II // Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, II. – Tallinn, 2000. – Lk. 17–40 : ill.
Res.: Kaseküla ning Poanse kivikalmete inimluude analüüs.

156. Kalman, J. Stone grave II of Tõugu – skeletal report // V. Lang. Keskusest ääremaaks. – MT, 7. – Tallinn, 2000. – Lk. 387–407 : ill.
Res.: Tõugu II kalme antropoloogiline materjal.

157. Kalman, J. Tandemägi stone grave – osteological report // V. Lang. Keskusest ääremaaks. – MT, 7. – Tallinn, 2000. – Lk. 423–436 : ill.
Res.: Tandemäe kivikalme antropoloogiline materjal.

158. Kalman, J. Uusküla II skeletal analysis // V. Lang. Keskusest ääremaaks. – MT, 7. – Tallinn, 2000. – Lk. 437–442.
Res.: Uusküla luuaines.

159. Karukäpp, R., Moora, T. Võrtsjärve madaliku pinnamood ja selle kujunemine // Võrtsjärv. Loodus. Aeg. Inimene. – Tallinn, 2003. – Lk. 55–80 : ill.

160. Kihno, K., Valk, H. Archaeological and palynological investigations at Ala-Pika, southeastern Estonia // PACT, 57. – 1999. – Lk. 221–237 : ill.

161. Kink, H., Mäss, V., Puurmann, E., Ratas, U. Militaarsed kahjustused // Pakri saared – loodus ja inimtegevus. – Tallinn, 1998. – Lk. 55–57.

162. Kiristaja, A. Kagu-Eesti esiajaloo kronoloogiast // SK, 2. – Tallinn, 2004. – Lk. 156–181 : ill.
Sum.: About the chronology of the Southeast Estonian prehistory.
Рез.: О хронологии древней истории юго-восточной Эстонии.

163. Kiristaja, A. Setumaa asustus kiviajast keskmise rauaajani (9000 aastat e.Kr.–450 aastat p.Kr.) // SK, 1. – Tallinn, 2003. – Lk. 73–106 : ill.
Sum.: The settlement of Setumaa from the Stone Age to the Middle Iron Age (9000 BC–450 AD).
Рез.: Заселение территории Сетумаа с каменного века до среднего железа (9000 лет до н.э.–450 лет н.э.).

164. Kiudsoo, M. Additions to the numismatic collections in 2002 // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 221–226.
Res.: Numismaatilise kollektsiooni täienemisest 2002. aastal.

165. Kiudsoo, M. Kihnu mündiaarde dateeringust // Artiklite kogumik, 3. Pärnumaa ajalugu, 5. – Pärnu, 2002. – Lk. 34–42 : ill.
Sum.: The dating of the Kihnu coin hoard.

166. Kiudsoo, M. Läänemaal valmistatud 16. sajandi peaehetest // Läänemaa Muuseumi Toimetised, VI. – Haapsalu, 2002. – Lk. 57–65 : ill.
Sum.: 16th century head ornaments from Läänemaa.

167. Kiudsoo, M. New interesting coin finds in 2003 // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 201–206 : ill.
Res.: 2003. aasta huvitavamad mündileiud.

168. Kiudsoo, M. Parivere teine aardeleid // Studia numismatica, II. Festschrift Mihhail Nemirovitš-Dantšenko 80. Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, 3. – Tallinn, 2001. – Lk. 66–74 : ill.
Zsfs.: Der zweite Schatzfund von Parivere.

169. Kiudsoo, M. Setumaa mündiaarded. 14.–18. sajandil käibinud rahad // SK, 1. – Tallinn, 2003. – Lk. 155–182 : ill.
Sum.: Coin hoards from Setumaa. Coins circulated in the 14th–18th centuries.
Рез.: Монетные клады из Сетумаа. Деньги, которые были в обращении в XIV–XVIII вв.

170. Kiudsoo, M. The coin hoard from Puriki, Setumaa // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 147–154 : ill.
Res.: Puriki mündiaare Setumaalt.

171. Kiudsoo, M. Tõrise aardeleid // Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat, 1999–2000. – Kuressaare, 2001. – Lk. 58–64 : ill.
Sum.: Tõrise treasury.

172. Kiudsoo, M. Tõrise leiukompleks – kas kaks eriaegset aaret? // EAA, 5: 1. – 2001. – Lk. 37–46 : ill.
Zsfs.: Der Fund von Tõrise – zwei verschiedene Münzschätze?

173. Kiudsoo, M. Täiendusi Varbola Jaanilinna müntide osas // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 77–95 : ill.
Sum.: Additions to the coin finds from Varbola Jaanilinn.

174. Kodar, A. Esimesed arheoloogilised väljakaevamised Viljandi ordulinnuse varemetes 1878.–1879. a. // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 1997. – Viljandi, 1998. – Lk. 20–33 : ill.

175. Konsa, M. Archaeological investigations in the churchyard of Paistu // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 160–164 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Paistu kirikaias.

176. Konsa, M. Different means of burying the dead. Stone graves of the 10th to 13th centuries in Estonia // Offa, 58 (2001). – Neumünster, 2003. – Lk. 223–228.

177. Konsa, M. Eesti hilisrauaaja matmiskommete ning ühiskonna kajastusi Madi kivivarekalmistus // MT, 13. – Tallinn; Tartu, 2003. – Lk. 119–142 : ill.
Sum.: The reflections of Latest Iron Age burial customs and society in the stone grave-field of Madi, Estonia.

178. Konsa, M. The sites of Tsiistre and Kirikumäe in southeastern Estonia // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 144–152 : ill.
Res.: Tsiistre ja Kirikumäe muistised Kagu-Eestis.

179. Konsa, M., Lang, V., Lainemurd, I., Vaab, H. Archaeological excavations at settlement site I of Linnaaluste // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 74–81 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Linnaaluste I asulakohal.

180. Konsa, M., Lang, V., Loolaid, L. Settlement site III of Linnaaluste from archaeological complex of Keava // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 51–55 : ill.
Res.: Linnaaluste III asulakoht Keava arheoloogilises kompleksis.

181. Kraut, A. Archaeological heritage protection in Estonia // Archaeologia Polona, 38. – Warsaw, 2000. – Lk. 87–100 : ill.

182. Kraut, A. Arheoloogiamälestised ja riiklik muinsuskaitse // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 237–251.
Sum.: Archaeological monuments and the state system of protection of cultural heritage.

183. Kraut, A. Arheoloogiamälestised kultuurimälestiste registris // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 177–180.
Res.: Archaeological monuments in the national record of cultural heritage.

184. Kraut, A. Arheoloogiamälestiste kaitse 1999–2000 // AVE, 2000. – Tallinn, 2001. – Lk. 117–121 : ill.
Res.: Heritage protection in 1999–2000.

185. Kraut, A. Estonia: ochrona dziedzictwa archeologicznego // Ochrona dziedzictwa archeologicznego w Europie. – Warszawa, 1998. – Lk. 290–300 : ill.

186. Kraut, A. Final report 31.12.1994. Estonian partner project // European Cultural Paths. Conference in Odense, September 13th, 1999. Skrifter fra Odense Bys Museer, 7. – Odense, 2000. – Lk. 67–75 : ill.

187. Kraut, A. Türi kihelkond muinasajal // Kilde Türi kihelkonna ja linna arengust, II. – Türi, 2002. – Lk. 21–34 : ill.

188. Kraut, A. Wo die Sonne vom Himmel fiel // Archäologie in Deutschland. – 2004, 1. – Lk. 56–57 : ill.

189. Kriiska, A. Aegade alguses – muutumatu ja muutuv kiviaeg // Ajalooline Ajakiri. – 2001, 1–2. – Lk. 5–14.
Sum.: From the beginning of times – the invariable and variable Stone Age.

190. Kriiska, A. Archaeological field work on Stone Age settlement sites of SW Estonia // AVE, 2000. – Tallinn, 2001. – Lk. 19–33 : ill.
Res.: Arheoloogilised välitööd Edela-Eesti kiviaja asulakohtadel.

191. Kriiska, A. Arheoloogilisi täpsustusi ja täiendusi Uku Masingu kiviajakäsitlusele // U. Masing. Üldine usundilugu. – Tartu, 2000. – Lk. 489–496.

192. Kriiska, A. Colonisation of the west Estonian archipelago // Mesolithic on the Move. Papers Presented at the Sixth International Conference on the Mesolithic in Europe, Stockholm 2000. – Oxford, 2003. – Lk. 20–28.

193. Kriiska, A. Corded Ware Culture sites in north-eastern Estonia // MT, 8. – Tallinn, 2000. – Lk. 59–79 : ill.

194. Kriiska, A. Dwelling remains from Stone Age occupation sites in Estonia // Huts and Houses. Stone Age and Early Metal Age Buildings in Finland. – Helsinki, 2002. – Lk. 235–239 : ill.

195. Kriiska, A. Excavations of the Stone Age site at Vihasoo III // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 19–28 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Vihasoo III kiviaja asulakohal.

196. Kriiska, A. Formation and development of the Stone Age settlement at Riigiküla, Northeastern Estonia // PACT, 57. – 1999. – Lk. 173–183 : ill.

197. Kriiska, A. Fossil fields on Kõpu peninsula // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 87–93 : ill.
Res.: Fossiilsete põllujäänuste uurimine Kõpu poolsaarel.

198. Kriiska, A. From hunter-fisher-gatherer to farmer – changes in the Neolithic economy and settlement on Estonian territory // Archaeologia Lituana, 4. – Vilnius, 2003. – Lk. 11–26 : ill.
Santrauka: Nuo medžiotojo-žvejo-rinkėjo iki žemdirbio: neolito ūkio ir gyvenviečių Estijos teritorijoje pokyčiai.

199. Kriiska, A. Hiidenmaan esihistoria // Muinaistutkija. – 1997, 4. – Lk. 10–18 : ill.

200. Kriiska, A. Kroodi ja Vihasoo III asula Eesti varaneoliitiliste kultuurirühmade kontekstis // EAA, 1. – 1997. – Lk. 7–25 : ill.
Sum.: The settlement sites of Kroodi and Vihasoo III in the context of the Early Neolithic cultural groups of Estonia.

201. Kriiska, A. Lisandusi Kihnu vanemale ajaloole // Vana Kannel, VII: 2. Kihnu regilaulud. – Tartu, 2003. – Lk. 61–63.

202. Kriiska, A. Lääne-Eesti mandriosa kiviaja äärejooni // Läänemaa Muuseumi Toimetised, V. – Haapsalu, 2001. – Lk. 7–40 : ill.
Sum.: Outlines of the Stone Age in West-Estonian mainland.

203. Kriiska, A. Lääne-Eesti saarte asustamine ja püsielanikkonna kujunemine // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 29–60 : ill.
Sum.: Colonisation and the beginning of the permanent inhabitation of the western Estonian islands.

204. Kriiska, A. Mesoliitilised asustusjäljed Loode-Saaremaal // Ajalooline Ajakiri. – 1998, 1. – Lk. 13–22 : ill.
Sum.: Mesolithic traces of settlement in North-West Saaremaa.

205. Kriiska, A. Noppeid Eesti väikesaarte esi- ja varaajaloost // Artiklite kogumik, 3. Pärnumaa ajalugu, 5. – Pärnu, 2002. – Lk. 8–20 : ill.
Sum.: Some facts about the prehistory and early history of the small islands of Estonia.

206. Kriiska, A. Pärnu muinasuurijad ja muinasteadus // 100 aastat Pärnu Muinasuurimise Seltsi. Artiklite kogumik. Pärnumaa ajalugu, 1. – Pärnu, 1997. – Lk. 18–29 : ill.
Sum.: Archaeology and the antiquarians of Pärnu.

207. Kriiska, A. Rannikolta saaristoon – Viron rannikon kivikautisen asutuksen synty ja kehityksen yleispiirteitä // Muinaistutkija. – 2002, 2. – Lk. 2–10 : ill.

208. Kriiska, A. Settlements of coastal Estonia and maritime hunter-gatherer economy // Lietuvos archeologija, 19. – Vilnius, 2000. – Lk. 153–166 : ill.
Santrauka: Pajūrio medžiotojų ir rinkėjų verslai bei gyvenvietės Estijoje.
Рез.: Прибрежное заселение и промысловое хозяйство Эстонии.

209. Kriiska, A. Vaibla kivikirves // EAA, 2. – 1998. – Lk. 154–157 : ill.
Sum.: Stone axe of Vaibla.

210. Kriiska, A., Allmäe, R., Lõhmus, M., Johanson, K. Archaeological investigation at the settlement and burial site of Kivisaare // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 29–44 : ill.
Res.: Arheoloogilised uurimistööd Kivisaare kiviaja asula- ja matmiskohal.

211. Kriiska, A., Haak, A., Johanson, K., Lõhmus, M., Vindi, A. Uued kiviaja asulakohad ajaloolisel Viljandimaal // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2003. – Viljandi, 2004. – Lk. 35–51 : ill.
Sum.: New Stone Age settlements in historical Viljandi county.

212. Kriiska, A., Johanson, K. Kivisaare kiviaja asulakoht ja matmispaik // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2002. – Viljandi, 2003. – Lk. 39–55 : ill.
Sum.: Kivisaare Stone Age settlement and burial site.

213. Kriiska, A., Johanson, K., Saluäär, U., Lõugas, L. The results of research of Estonian Stone Age in 2002 // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 25–41 : ill.
Res.: Eesti kiviaja uurimise tulemusi 2002. aastal.

214. Kriiska, A., Lõhmus, M. Archaeological excavations on Mõisaküla settlement site in Kihnu // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 132–136 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Mõisaküla asulakohal Kihnus.

215. Kriiska, A., Lõugas, L. Late Mesolithic and Early Neolithic seasonal settlement at Kõpu, Hiiumaa island, Estonia // PACT, 57. – 1999. – Lk. 157–172 : ill.

216. Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 30–43 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Kaseküla kiviaja asulakohal ja varase metalliaja kivikirstkalme äärevarel.

217. Kriiska, A., Saluäär, U. Archaeological field works on the island of Ruhnu // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 18–28 : ill.
Res.: Arheoloogilised välitööd Ruhnu saarel.

218. Kriiska, A., Saluäär, U. Lemmetsa ja Malda neoliitilised asulakohad Audru jõe alamjooksul // Artiklite kogumik, 2. Pärnumaa ajalugu, 3. – Pärnu, 2000. – Lk. 8–38 : ill.
Sum.: The Lemmetsa and Malda Neolithic settlements on the lower course of the Audru River.

219. Kriiska, A., Saluäär, U., Lõugas, L. Ruhnu saare varaasustus. 1999. aasta arheoloogilise ekspeditsiooni tulemusi // Saaremaa Muuseum. Kaheaasta-raamat, 1999–2000. – Kuressaare, 2001. – Lk. 3–18 : ill.
Sum.: Earliest settlement on Ruhnu island. Results of the archaeological expedition in 1999.

220. Kriiska, A., Saluäär, U., Lõugas, L., Johanson, K., Hanni, H. Archaeological excavations in Sindi-Lodja // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 27–40 : ill.
Res.: Arheoloogilised väljakaevamised Sindi-Lodjas.

221. Kriiska, A., Tamla, Ü. Archaeological inventories on the islands in the Livonian Bay // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 193–202 : ill.
Res.: Arheoloogilised inspektsioonid Liivi lahe saartel.

222. Kukk, T., Lõugas, L., Veski, S. Eesti elustiku mitmekesisuse muutustest pärast jääaega // Kaasaegse ökoloogia probleemid, VIII. Loodusteaduslikud ülevaated Eesti Maa Päeval. – Tartu, 2000. – Lk. 90–109 : ill.

223. Kulmar, T. Conceptions of soul in Old-Estonian religion // Folklore, 4. – Tartu, 1997. – Lk. 27–33 : ill.

224. Kulmar, T. Das Sonnenfest Inti Raymi als ein Höhepunkt des religiösen Jahres in der Inka-Religion // Religiöses Reisen. Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte, 15 (2000). – Münster, 2003. – Lk. 51–60 : ill.

225. Kulmar, T. Die dämonische Gestalt supay in der Inka-Religion // Forschungen zur Anthropologie und Religionsgeschichte, 29. – Münster, 1997. Lk. 103–110.

226. Kulmar, T. Die Funktionen der Gottheit mit den Stäben der altperuanischen Mochica-Religion im Wandel der Zeit // Zeit in der Religiongeschichte. Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte, 13 (1998). – Münster, 2001. – Lk. 125–146 : ill.

227. Kulmar, T. Die heiligen Inkastädte als mythische Symbole // Mythen der Anderen – Mythopoetik und Interkulturalität. Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte, 16. – Münster, 2004. – Lk. 183–192.

228. Kulmar, T. Die Inka-Hymne sumak ńusta… nach den spanischen Chroniken // Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte, 11 (1996). – Münster, 1997. – Lk. 47–55.

229. Kulmar, T. Die Institution der Sonnejungfrauen bei den Inkas. Ihre Rolle in der Religion und der Gesellschaft // Die Bedeutung der Religion für Gesellschaften in Vergangenheit und Gegenwart. Forschungen zur Anthropologie und Religionsgeschichte, 36. – Münster, 2003. –Lk. 89–98.

230. Kulmar, T. Die Totalität des Inkareiches und die Rolle der Religion // Trames, 6: 1. – 2002. – Lk. 38–49.

231. Kulmar, T. Drei altperuanische Kulturhorizonte – aber auch drei verschiedene Religionen? // Forschungen zur Anthropologie und Religionsgeschichte, 33. – Münster, 1999. – Lk. 55–64.

232. Kulmar, T. Eesti muinasusundi hingefenomenoloogia probleeme // Sator : Artikleid usundi- ja kombeloost, 1. – Tartu, 1998. – Lk. 38–49 : ill.

233. Kulmar, T. Einige Meinungen der Europäer über Inkas, über ihre Religion und über ihre gesellschaftliche Ordnung // Mythen der Anderen – Mythopoetik und Interkulturalität. Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte, 16. – Münster, 2004. – Lk. 93–98.

234. Kulmar, T. Inkade religiooni kultuuriheerose probleemist // Akadeemia. – 1997, 5. – Lk. 1031–1039.

235. Kulmar, T. Inti Raymi ehk päikesepüha – Kolumbuse-eelse Peruu inkade suurimaid usupühi // Mäetagused, 24. – Tartu, 2004. – Lk. 81–90 : ill.
Sum. The Inti Raymi Sun Festival – one of the major religious festivities of the Inca in Pre-Columbian Peru.

236. Kulmar, T. Kolm vana-peruu kultuurihorisonti – kas ka kolm erinevat kultuuri? // Mäetagused, 9. – Tartu, 1999. – Lk. 62–69.
Sum.: Three ancient Peruvian cultural horizons – three different religions?

237. Kulmar, T. Kurja olendi probleem inkade usundis // Akadeemia. – 1998, 4. – Lk. 816–822.

238. Kulmar, T. Les Habitants de l’Estonie Préhistorique // L’Estonie. Identité et indépendance. – Paris, 2001. – Lk. 37–50.

239. Kulmar, T. Müütide osast Kolumbuse-eelse Peruu kultuuride järjepidevuse uurimisel // Akadeemia. – 1999, 11. – Lk. 2392–2400.

240. Kulmar, T. On the role of creation and origin myths in the development of Inca state and religion // Folklore, 12. – Tartu, 1999. – Lk. 7–15.

241. Kulmar, T. Sauadega jumalus – problemaatiline kuju Mochika usundis // Mäetagused, 6. – Tartu, 1998. – Lk. 39–48 : ill.
Sum.: A God with staves – a problematic figure.

242. Kulmar, T. Zum Problem des Kulturheros in der Inka-Religion // Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte, 12 (1997). – Münster, 1999. – Lk. 101–110.

243. Kulmar, T. Zur Bedeutung eines Mythos in den Gesellschaften des alten Peru // Essays in Honor of Otto Kaiser on the Occasion of his 75th Birthday : Aufsätze zu Ehren von Otto Kaiser anlässlich seines 75. Geburtstages. Trames, 3: 3. – 1999. – Lk. 162–169.

244. Kulmar, T. The Deity of Sky: one way to interpret the Moche iconography // Folklore, 10. – Tartu, 1999. – Lk. 57–67 : ill.

245. Kulmar, T. The time of shadows // Estonia. Identity and Independence. – Amsterdam; New York, 2004. – Lk. 23–34.

246. Kulmar, T. Totalitarianism and the role of religion in the Inca state // Folklore, 23. – Tartu, 2003. – Lk. 25–39.

247. Kulmar, T. Varjude aeg // Eesti identiteet ja iseseisvus. – Tallinn, 2001. – Lk. 33–43.

248. Kulmar, T. Ühest inkade ülijumalahümnist hispaania kroonikates // Akadeemia. – 1997, 5. – Lk. 1022–1030.

249. Lang, V. Early farming in the Eastern Baltic region and Finland: some introductory remarks // PACT, 57. – 1999. – Lk. 269–273.

250. Lang, V. First Landnahm in North Estonia. Appendices to ethnic history of the Corded Ware Culture // The Roots of Peoples and Languages of Northern Eurasia II and III. Szombathely 30.9.–2.10.1998 and Loona 29.6.–1.7.1999. Fenno-Ugristica, 23. – Tartu, 2000. – Lk. 339–348 : ill.

251. Lang, V. Fossil fields and stone grave II at Uusküla, North Estonia // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 25–37 : ill.
Res.: Muistsed põllud ja II kivikalme Uuskülas.

252. Lang, V. From centre to periphery. Establishment and history of the agricultural settlement in the Vihasoo-Palmse area (Virumaa, North Estonia) // Acta Archaeologica, 74. – Copenhagen, 2003. – Lk. 123–188 : ill.

253. Lang, V. Interpreting archaeological cultures // Special Issue on the Origin of the Finnic Peoples and Languages Dedicated to Richard Indreko (1900–1961). Trames, 5: 1. – 2001. – Lk. 48–58.

254. Lang, V. Kultuurmaastikku luues. Essee maastiku religioossest ja sümboliseeritud korraldusest // EAA, 3: 1. – 1999. – Lk. 63–85.
Sum.: Creating the cultural landscape. An essay on religious and symbolic organisation of the landscape.

255. Lang, V. “Muistne Rävala” ja Eesti muinasteadus // Eesti Vabariigi teadus-preemiad 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 63–71.

256. Lang, V. On the formation of power centres in Estonia. An introduction // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 17–26.

257. Lang, V. Pre-Christian history of farming in the Eastern Baltic region and Finland: a synthesis // PACT, 57. – 1999. – Lk. 359–372.

258. Lang, V. Rescue excavations on fossil fields at Kaseküla, West Estonia // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 70–78 : ill.
Res.: Fossiilsete põllujäänuste päästekaevamised Läänemaal Kasekülas.

259. Lang, V. Results of archaeological investigations in Estonia 1995–2000 // Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13.8.2000 Tartu. Pars VIII : Dissertationes sectionum Litteratura Archaeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. – Tartu, 2001. – Lk. 335–342.

260. Lang, V. Settlement site I of Ilumäe, North Estonia // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 40–51. : ill.
Res.: Ilumäe I asula Põhja-Eestis.

261. Lang, V. Some aspects of the Corded Ware Culture east of the Baltic Sea // The Roots of Peoples and Languages of Northern Eurasia, I. Turku 30.5.–1.6.1997. – Turku, 1998. – Lk. 84–104 : ill.

262. Lang, V. The introduction and early history of farming in Estonia, as revealed by archaeological material // PACT, 57. – 1999. – Lk. 325–338 : ill.

263. Lang, V. Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 125–168 : ill.
Sum.: The vakus and fort district in Estonia. Appendices to the study of ancient administrative structure with special reference to Harju county.

264. Lang, V. Varalinnalised keskused (aolinnad) hilismuinasaegses Eestis // “Kui vana on Tallinn?” 13. mail 2004 toimunud konverentsi ettekanded ja diskussioon. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised, 8. – Tallinn, 2004. – Lk. 7–27.
Sum.: Early urban centres in late prehistoric Estonia.

265. Lang, V. Varased kangurkalmed Eestis // EAA, 4: 1. – 2000. – Lk. 3–20 : ill.
Sum.: Early cairn-graves in Estonia.

266. Lang, V. Võimukeskuste kujunemisest Eestis. Sissejuhatus // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 7–16.

267. Lang, V., Jonuks, T. Vajangu pronksmõõk // EAA, 5: 2. – 2001. – Lk. 148–153 : ill.
Sum.: The bronze sword of Vajangu.

268. Lang, V., Kaldre, H., Konsa, M., Laneman, M., Vaab, H. Fossil fields of Ilmandu and Muraste, North Estonia // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 72–83 : ill.
Res.: Ilmandu ja Muraste fossiilsed põllud Põhja-Eestis.

269. Lang, V., Kalman, J. Late Pre-Roman and Viking Age stone grave of Uusküla // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 29–34 : ill.
Res.: Eelrooma rauaaja ja viikingiaja kivikalme Uuskülas.

270. Lang, V., Konsa, M. Aeg ja muutus interdistsiplinaarsetes kohauuringutes Keava ümbruse asustusloo näitel // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 113–135 : ill.
Sum.: Time and change in interdisciplinary site studies as revealed by settlement history of the Keava area.

271. Lang, V., Konsa, M. Two Late Neolithic to Early Iron Age settlement sites at Ilumäe, North Estonia // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 67–77 : ill.
Res.: Kaks asulakohta hilisneoliitikumist ja vanemast rauaajast Ilumäel.

272. Lang, V., Konsa, M., Tvauri, A., Kaldre, H., Laneman, M., Lätti, P., Vaab, H. Two Iron Age hill-forts, a settlement site and Neolithic birch bark pavement of Keava // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 61–71 : ill.
Res.: Kaks rauaaja linnamäge, asulakoht ja neoliitiline kasetohusillutis Keavas.

273. Lang, V., Kriiska, A. Eesti esiaja periodiseering ja kronoloogia // EAA, 5: 2. – 2001. – Lk. 83–109.
Sum.: Periodization and chronology of Estonian prehistory.

274. Lang, V., Laneman, M., Ilves, K., Kalman, J. Fossil fields and stone-cist graves of Rebala revisited // AVE, 2000. – Tallinn, 2001. – Lk. 34–47 : ill.
Res.: Uued kaevamised Rebala kivikirstkalmetel ja muinaspõldudel.

275. Lang, V., Tvauri, A., Rohtla, M.-L. The hill-fort of Keava // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 65–73 : ill.
Res.: Keava linnus.

276. Lang, V., Tvauri, A., Saimre, T. New results from the hill-fort of Keava // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 42–50 : ill.
Res.: Uued tulemused Keava linnuse kaevamistelt.

277. Laul, S. Eesti kagunurk – piiriala Pihkva ja Ordu valduste vahel // Õdagumeresoomõ veeremaaq : Läänemeresoome perifeeriad. Konverents Kurgjärvel rehekuu 29.–31. 1998. Võro Instituudi toimõtiseq, 6. – Võro, 1999. – Lk. 55–64 : ill.
Res.: Eesti lõunahummugunulk – piirimaa Pihkva ja Ordu valduisi vaihõl.

278. Laul, S. Lõunaeestlaste ja volga rahvaste ühiskultuurist // Keel ja Kirjandus. – 1997, 9. – Lk. 577–584.

279. Laul, S. Läänemeresoome lõunarühma ühiskultuurist ja selle diferentseeru-misest // Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ. Konverents Kütioron märdikuu 28.–30. 1996. Võro Instituudi toimõtiseq, 1. – Võro, 1997. – Lk. 86–95 : ill.

280. Laul, S. Muinasaja lõpu ja varakeskaegsed särgileiud Siksälä kalmistust // SK, 2. – Tallinn, 2004. – Lk. 223–232 : ill.
Sum.: Shirt finds of the end of the prehistoric period and Early Middle Ages from the Siksälä cemtery.
Рез.: Находки рубах периода позднего железа и раннего средневековья в могильнике Сиксяля.

281. Laul, S. Muinaseesti rõivastus ja rahvarõivad // Ümin. Lee, 4. – Tartu, 1997. – Lk. 26–36 : ill.

282. Laul, S., Kihno, K. Prehistoric land use and settlement history on the Haanja Heights, southeastern Estonia, with special reference to the Siksali-Hino area // PACT, 57. – 1999. – Lk.239–254 : ill.

283. Laul, S., Kihno, K. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemisjooni Haanja kõrgustiku kaguveerul // EAA, 3: 1. – 1999. – Lk. 3–18 : ill.
Sum.: Prehistoric land-use and settlement history of the Haanja Heights, south-eastern Estonia.

284. Lavento, M. Some viewpoints on early Textile Ceramics in the Baltic Countries, Russia and Finland // MT, 8. – Tallinn, 2000. – Lk. 103–131 : ill.

285. Lavi, A. Archäologische Forschungen auf den Moorwegen von Mustamäe // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 143–155 : ill.
Res.: Arheoloogilised uurimistööd Mustamäe sooteedel.

286. Lavi, A. Asulakohad 13.–17. sajandi talurahvaehitiste ajaloo allikana // EAA, 1. – 1997. – Lk. 84–144 : ill.
Zsfs.: Über die archäologische Erforschung der Dorfbauten im 13.–17. Jahrhundert in Estland.

287. Lavi, A. Eesti vanadest sooteedest // EAA, 2. – 1998. – Lk. 65–93 : ill.
Sum.: Old trackways in Estonia.

288. Lavi, A. Kesk-Eesti idaosa linnamägedest // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 233–272 : ill.
Sum.: Hill-forts of the eastern part of central Estonia.

289. Lavi, A. Lisandeid Tallinna keskaegsele vasetööndusloole // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 221–229 : ill.
Sum.: More about the history of medieval copper working in Tallinn.

290. Lavi, A. Muinasaja lõpu külaehitised // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 149–162 : ill.

291. Lavi, A. Põhja-Tartumaa rauatööst muinas- ja varakeskajal // EAA, 3: 1. – 1999. – Lk. 35–62 : ill.
Sum.: Iron working in northern Tartumaa in prehistoric times and in the Early Middle Ages.

292. Lavi, A. Rehielamu kujunemisloost arheoloogia andmetel // EAA, 5: 1. – 2001. – Lk. 47–77 : ill.
Sum.: Development of the barn-dwelling on the basis of archaeological data.

293. Lavi, A. Tallinna keskaegne kohtumõistmispaik Võllamäel // Vana Tallinn, VII (XI). – Tallinn, 1997. – Lk. 159–162 : ill.

294. Lavi, A. The hillfort of Kalana // AVE, 2000. – Tallinn, 2001. – Lk. 56–64 : ill.
Res.: Kalana linnamägi.

295. Lavi, A. The hill-fort of Ripuka Punamägi // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 84–96 : ill.
Res.: Ripuka Punamägi.

296. Lavi, A. The investigations on the hill-forts of Northern Tartumaa // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 107–113 : ill.
Res.: Uurimistööd Põhja-Tartumaa linnamägedel.

297. Lavi, A. The northern forewall of the Kurista hill-fort // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 48–55 : ill.
Res.: Kurista linnamäe põhjapoolne eesvall.

298. Lavi, A. The trackway of Kata Heinassoo // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 35–38 : ill.
Res.: Kata Heinassoo muistne sootee.

299. Lavi, A. Trial excavations of the northern part of the Lehmja settlement site // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 84–89 : ill.
Res.: Proovikaevamised Lehmja asulakoha põhjaosas.

300. Lavi, A. Täiendusi Tallinna keskaegsete eeslinnade arheoloogiale // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 137–147 : ill.
Sum.: Additions to the archaeology of suburbs of medieval Tallinn.

301. Lavi, A., Heinoja, K., Peets, J. Viikingiaegne raudkatel Raatvere sepa-matusest ja selle konserveerimine // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 321–332 : ill.
Sum.: The Viking Age iron cauldron from the smith’s grave in Raatvere and its conservation.

302. Leete, A. Arheoloogilise ainese kasutamise võimalustest handi puumärkide tõlgendamisel // TÜ AKT, 9. – 1997. – Lk. 120–123 : ill.
Sum.: Archaeological record and the interpretation of the Khanty ethnological pictography.

303. Leimus, I. Lisandeid Tallinna vanemale mündiajaloole. Linna arveraamatute uurimise mõningaid tulemusi // Vana Tallinn, VIII (XII). – Tallinn, 1998. – Lk. 83–95 : ill.
Zsfs.: Beiträge zur älteren Tallinner Münzgeschichte.

304. Leimus, I. Baltikum // A Survey of Numismatic Research 1990–1995. International Association of Professional Numismatists. Special Publication, 13. – Berlin, 1997. – Lk. 525–529.

305. Leimus, I. Baltikum // A Survey of Numismatic Research 1996–2001. International Association of Professional Numismatists. Special Publication, 14. – Madrid, 2003. – Lk. 587–595.

306. Leimus, I. Beiträge aus Revaler älteren Münzgeschichte // Moneta i kontakty mennicze w rejonie morza Baltyckiego XIII–XVIII w. – Toruń, 2002. – Lk. 69–87 : ill.

307. Leimus, I. Das Münzwesen Livlands in der frühen Hansezeit. 13. Jahrhundert und erste Hälfte des 14. Jahrhunderts // Fernhandel und Handelspolitik der baltischen Städte in der Hansezeit : Beiträge zur Erforschung mittelalterlicher und frühneuzeitlicher Handelsbeziehungen und -wege im europäischen Rahmen. Schriften der Baltischen Kommission, 11. – Lüneburg, 2001. – Lk. 41–69 : ill.

308. Leimus, I. Das Münzwesen Revals im 17. Jahrhundert // Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag. Beiträge zur Verwaltungs, Kirchen- und Bildungsgeschichte des Ostseeraumes. – Tartu, 1998. – Lk. 169–197 : ill.

309. Leimus, I. Dbg. 846 – eine Prägung von Heinrich III. oder Heinrich IV.? // Geldgeschichtliche Nachrichten. – 2000, 3. – Lk. 57–62 : ill.

310. Leimus, I. Der “rezwowsche” Fund wiederentdeckt // Nordisk Numismatisk Årsskrift, 1994–1996. – 2001. – Lk. 97–110 : ill.

311. Leimus, I. Die Revaler Münzmeister des 17. Jahrhunderts // Geldgeschicht-liche Nachrichten. – 1999, 3. – Lk. 90–94 : ill.

312. Leimus, I. Een nabootsing van een Groninger penning in Estlandse muntvondsten uit de elfde eeuw // De Beeldenaar. – 2000, 6. – Lk. 282–284 : ill.

313. Leimus, I. Eesti majandusajaloo historiograafiast. Keskaja kaubandus // Ajalooline Ajakiri. – 2001, 1–2. – Lk. 25–45.
Sum.: On the historiography of the Estonian history of economics. The medieval commerce.

314. Leimus, I. Eesti majandusajaloo historiograafiast, II. Keskaja käsitöö // Ajalooline Ajakiri. – 2002, 3. – Lk. 5–20.
Sum.: On historiography of Estonian economic history, II. Medieval handicraft.

315. Leimus, I. Ein neuer westfälischer COLONIA-Münztyp des 11. Jahrhunderts // Moneta medievalis. Studia numizmaticzne i historyczne ofiarowane Profesorowi Stanislawowi Suchodolskiemu w 65. rocznicę urodzin. – Warszawa, 2002. – Lk. 393–398 : ill.

316. Leimus, I. Einige Anmerkungen zur Geschichte der Revaler (Tallinner) Wappen und Siegel // Steinbrücke. Estnische historische Zeitschrift, 1. – 1998. – Lk. 55–61 : ill.

317. Leimus, I. Einige Beiträge zur Bildungsgeschichte des Münzfundes von Vaida // XII. Internationaler Numismatischer Kongress, Berlin 1997. Akten–Proceedings–Actes. – Berlin, 2000. – Lk. 923–928 : ill.

318. Leimus, I. Finds of Cufic coins in Estonia. Preliminary observations // Wiadomości Numizmatyczne. – 2004, 2. – Lk. 153–166 : ill.

319. Leimus, I. Gotlands aeldste mønter – inspireret af Münster? // Nordisk Numismatisk Unions Medlemsblad. – 2000, 4. – Lk. 81–83 : ill.

320. Leimus, I. Gotlands og Livlands aeldste mønthistorie belyst af middelalderlige love // Nordisk Numismatisk Unions Medlemsblad. – 1998, 4. – Lk. 59–63 : ill.

321. Leimus, I. Graffitid Eestis leitud araabia müntidel // MT, 13. – Tallinn; Tartu, 2003. – Lk. 143–152 : ill.
Sum.: Graffiti on Arabic coins found in Estonia.

322. Leimus, I. Haapsalu õigus kui allikas keskaja Liivimaa rahaajaloo uurimiseks // Läänema Muuseumi Toimetised, IV. – Haapsalu, 2000. – Lk. 66–73.
Sum.: Haapsalu bylaw as a source for studying medieval coinage of Livonia.

323. Leimus, I. Haapsalust Briti Muuseumi. Ühe Eestimaa hõbeaarde kauge teekond // Läänemaa Muuseumi Toimetised, I. – Haapsalu, 1997. – Lk. 74–82 : ill.
Sum.: From Haapsalu to the British Museum. A long journey of an Estonian silver hoard.

324. Leimus, I. Harvinaisia kultarahoja Tallinnasta // Rahojen parissa. Suomen Numismaattinen Yhdistys 1914–2004. – Helsinki, 2004. – Lk. 17–20 : ill.

325. Leimus, I. Igapäevasest rahakasutusest keskaegses Tallinnas // Vana Tallinn, XIII (XVII). Modus vivendi. – Tallinn, 2002. – Lk. 219–229.
Zsfs.: Über den alltäglichen Gebrauch des Geldes im mittelalterlichen Tallinn.

326. Leimus, I. Inflatsioon Eestis aastail 1000–1700 ehk kuidas veeringust sai peenraha // Akadeemia. – 2004, 5. – Lk. 1093–1111 : ill.

327. Leimus, I. Kaarma Piila aardeleid 12. ja 13. sajandi vahetuselt // EAA, 7: 2. – 2003. – Lk. 150–157 : ill.
Zsfs.: Der Depotfund von Piila aud der Wende des 12. und 13. Jahrhunderts.

328. Leimus, I. Kaupmees // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 43–68 : ill.

329. Leimus, I. Keedupott rahapajaks. Grapenid Eesti muuseumides // Muuseum. – 2001, 1 (10). – Lk. 20–23 : ill.

330. Leimus, I. Millal ja kust tuli saksa kaupmees Liivimaale? // Akadeemia. – 2002, 8. – Lk. 1588–1604 : ill.

331. Leimus, I. Modena Wilhelmi salasepitsused ehk kuidas Tallinn aastal 1227 mõõgavendade omaks sai // “Kui vana on Tallinn?” 13. mail 2004 toimunud konverentsi ettekanded ja diskussioon. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised, 8. – Tallinn, 2004. – Lk. 64–79.
Sum.: The conspiracies of William of Modena or how Tallinn in 1227 became the property of the Sword Brethren.

332. Leimus, I. Muraste mündiaare – unikaalne brakteaatide leid 12. sajandi keskelt // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 149–156 : ill.
Zsfs.: Der Münzfund von Muraste – ein einzigartiges Depot aus der Mitte des 12. Jh.

333. Leimus, I. Mõõgavendade pitser – märk Saksa–Taani salasõjast? // Tuna. – 2002, 1. – Lk. 20–26 : ill.
Sum.: The seal of the Brethren of the Sword – a symbol of the German–Danish secret war.

334. Leimus, I. Müntimisest Narvas 17. sajandil // Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, I. – Tallinn, 1997. – Lk. 31–39 : ill.
Zsfs.: Über das Münzwesen in Narva im 17. Jahrhundert.

335. Leimus, I. Raha Eestis AD 1200. Margad, nogaatad ja oseringid // Tuna. – 2002, 4. – Lk. 39–46 : ill.
Sum.: Marks, nogatas and oserings.

336. Leimus, I. Revals våbene og segl // Heraldisk Tidsskrift, 82. – Oktober 2000. – Lk. 47–57 : ill.

337. Leimus, I. Rootsi asumaade mündipoliitika Vaasade ja Pfalzide valitsusajal // Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised, 8 : Acta et Commentationes Archivi Historici Estoniae, 8. – Tartu, 2002. – Lk. 157–166.

338. Leimus, I. Saare-Lääne piiskop – rikkaim mees Liivimaal? // Läänemaa Muuseumi Toimetised, VI. – Haapsalu, 2002. – Lk. 7–12 : ill.
Sum.: Bishop of Oesel-Wiek – the richest man in Livonia?

339. Leimus, I. Saare-Lääne piiskop mündihärrana // Läänemaa Muuseumi Toimetised, II. – Haapsalu, 1998. – Lk. 54–61 : ill.
Sum.: Insular-Western Bishop as a mint-lord.

340. Leimus, I. Seestlingid – tõend Tallinna sidemetest Pommeriga 14. sajandil? // Studia numismatica, II. Festschrift Mihhail Nemirovitš-Dantšenko 80. Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, 3. – Tallinn, 2001. – Lk. 75–83 : ill.
Zsfs.: Die Seestlinge – ein Beweis von Verbindungen Tallinns (Revals) mit Pommern im 14. Jahrhundert?

341. Leimus, I. Sylloge der deutschen Münzen des 10.–12. Jahrhunderts in Estland // Concordia ditat. 50 Jahre Numismatische Kommission der Länder in der Bundesrepublik Deutschland 1950–2000. Numismatische Studien, 13. – Hamburg, 2000. – Lk. 209–217 : ill.

342. Leimus, I. Tallinna mündimeistrid 17. sajandil // Vana Tallinn, VII (XI). – Tallinn, 1997. – Lk. 13–35 : ill.
Zsfs.: Die Tallinner Münzmeister des 17. Jh.

343. Leimus, I. Tallinna vappidest ja pitsereist // Vana Tallinn, VIII (XII). – Tallinn, 1998. – Lk. 23–33 : ill.
Zsfs.: Von den Tallinner Wappen und Siegeln.

344. Leimus, I. The monetary policy of the Vasas in Swedish possessions // The Vasa Dynasty and the Baltic Region. Politics, Religion and Culture 1560–1660. A Symposium at Kalmar Castle, February 4–6 2000. – Kalmar, 2003. – Lk. 69–77.

345. Leimus, I. Wann und woher ist der deutsche Kaufmann nach Livland gekommen. Eine numismatische Studie // Delectat et docet. Festschrift zum 100 jährigen Bestehen des Vereins der Münzfreunde in Hamburg. Numismatische Studien, 16. – Hamburg, 2004. – Lk. 317–332 : ill.

346. Leimus, I. Veelkord Parivere viikingiaegsest aardest // Läänemaa Muuseumi Toimetised, VIII. – Haapsalu, 2004. – Lk. 79–84 : ill.
Sum.: Further on the Viking Age hoard of Parivere.

347. Leimus, I. W-mønter fra Gotland – endnu en gang // Nordisk Numismatisk Unions Medlemsblad. – 2004, 2. – Lk. 63–68 : ill.

348. Leimus, I. Vom Münzgebrauch in Livland, insbesondere in Dorpat in der 2. Hälfte des 14. Jahrhunderts // The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic History and Archaeology, II. Proceedings of the Third and Fourth Seminar, Tartu, Estonia 12th–13th June 1999 and 8th–10th June 2000. – Tartu, 2002. – Lk. 126–132 : ill.
Res.: Mündikasutusest Liivimaal, eriti Tartus, 14. sajandi II poolel.

349. Leimus, I., Kiudsoo, M. Koprad ja hõbe // Tuna. – 2004, 4. – Lk. 31–47 : ill.
Sum.: Beavers and silver.

350. Leimus, I., Malmer, B. Stampidentifiering av blyavrycket fran kv. Urmakaren, Sigtuna // Nordisk Numismatisk Årsskrift, 1992–1993. – 1997. – Lk. 14–21.

351. Leimus, I., Molvõgin, A. Der Münzfund von Arkna (Arknal) und die friesischen Pfennige in den Münzschätzen des Ostseeraumes im dritten Viertel des 11. Jahrhunderts // Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, II. – Tallinn, 2000. – Lk. 41–87 : ill.
Res.: Arkna aare ja Friisi rahad Läänemeremaade 11. sajandi kolmanda veerandi mündiaaretes.

352. Leimus, I., Molvõgin, A. Edise mündiaare 11. sajandist // EAA, 2. – 1998. – Lk. 37–64 : ill.
Zsfs.: Der Münzschatz von Edise (Etz) aus dem 11. Jahrhundert.

353. Leuga [Lõugas], L. Vendzavu apmetnes 2000. gada izrakumos iegūto dzīvnieku kaulu analīze // Acta Historica Vindaviensia, II. – Ventspils, 2002. – Lk. 44–51.
Sum.: Analysis of animal bones from the Vendzavas 2000 excavation material.

354. Limbo, J. Dental pathologies of male and female in the Pada cemetery (12th–13th century) // Papers on Anthropology, XIII. – Tartu, 2004. – Lk. 134–144 : ill.

355. Limbo, J. Hambamõõtude soolised erinevused Pada kalmes // Eesti Antropomeetriaregistri Aastaraamat, 2001. – Tartu, 2001. – Lk. 116–125.
Sum.: Sexual dimorphism in dental size at Pada cemetery.

356. Limbo, J. Odontology of Pada cemetery (12th–13th century) // Papers on Anthropology, X. – Tartu, 2001. – Lk. 128–140 : ill.

357. Limbo, J. Pada kalmistu indiviididel esinevad hambapatoloogiad (XII–XIII sajand) // EAA, 8: 1. – 2004. – Lk. 49–75 : ill.
Sum.: Dental pathologies in individuals from Pada cemetery (12th–13th centuries).

358. Luik, H. Bone combs from medieval Tallinn, from the excavations in Sauna Street // Crafting Bone: Skeletal Technologies through Time and Space. Proceedings of the 2nd Meeting of the (ICAZ) Worked Bone Research Group Budapest, 31 August – 5 September 1999. British Archaeological Reports. International Series, 937. – Oxford, 2001. – Lk. 321–330 : ill.

359. Luik, H. Combs and comb-making on the eastern coast of the Baltic Sea – some finds from Estonia // Fenno-Ugri et Slavi 1997. Cultural Contacts in the Area of the Gulf of Finland in the 9th–13th Centuries. Papers Presented by the Participants in the Archaeological Symposium 13–14 May 1997 in the National Museum of Finland. Museoviraston Arkeologian Osaston Julkaisuja, 8. – Helsinki, 1999. – Lk. 101–111 : ill.

360. Luik, H. Finds from St. Mary’s chapel, Viru-Nigula parish // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 155–159 : ill.
Res.: Leiud Maarja kabeli juurest Viru-Nigula kihelkonnast.

361. Luik, H. Finds from two archaeological monuments – the stone grave of Kodasema and the burial ground of Kuhjavere // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 203–209 : ill.
Res.: Leiud kahelt muistiselt – Kodasema kivikalmelt ja Kuhjavere maa-aluselt kalmistult.

362. Luik, H. Kammikujulised luu- ja pronksripatsid Eestis // EAA, 3: 2. – 1999. – Lk. 131–159 : ill.
Sum.: Comb-shaped bone and bronze pendants in Estonia.

363. Luik, H. Luuesemed hauapanustena rauaaja Eestis // MT, 13. – Tallinn; Tartu, 2003. – Lk. 153–172 : ill.
Sum.: Bone artefacts in Estonian Iron Age burials.

364. Luik, H. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 157–188 : ill.
Sum.: Bone artefacts at Latest Iron Age hillforts: on the basis of finds from Lõhavere, Soontagana, Varbola and Valjala.

365. Luik, H. Luuesemed Kuusalu Pajulinnast ja asulatest // EAA, 5: 1. – 2001. – Lk. 3–36 : ill.
Sum.: Bone objects from the Pajulinn fort and settlement sites of Kuusalu.

366. Luik, H. Luuesemed Lihula keskaegsest alevikust ja linnusest // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 301–348 : ill.
Sum.: Bone artefacts from the medieval market town and castle of Lihula.

367. Luik, H. Luust uisud Eesti arheoloogilises leiumaterjalis // EAA, 4: 2. – 2000. – Lk. 129–150 : ill.
Sum.: Bone skates in Estonian archaeological material.

368. Luik, H. Ovaalsõled Eestis – importesemed mitmest piirkonnast // EAA, 2. – 1998. – Lk. 3–20 : ill.
Sum.: Oval brooches in Estonia – imported ornaments from different regions.

369. Luik, H. Rescue excavations on the II settlement site of Väike-Rõsna in Setumaa // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 79–84 : ill.
Res.: Päästekaevamised Setumaal, Väike-Rõsna II muinasasulakohal.

370. Luik, H. S-kujulised ripatsid ja rihmakeeled // EAA, 3: 2. – 1999. – Lk. 115–130 : ill.
Sum.: S-shaped pendants and strap tags.

371. Luik, H. Täikammid, liukondid, uurisluud… // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 231–247 : ill.

372. Luik, H., Maldre, L. Luutöötlemisest Tallinna eeslinnas, Roosikrantsi tänava piirkonnas, 13.–17. sajandil // EAA, 7: 1. – 2003. – Lk. 3–37 : ill.
Sum.: Bone-working in the area of Roosikrantsi Street, a 13th–17th-century suburb of Tallinn.

373. Lõugas, L. Animal remains from the Neolithic Riigiküla sites, northeastern Estonia // PACT, 57. – 1999. – Lk. 185–190 : ill.

374. Lõugas, L. Appendix. Analyses of the fish bones from the Suusamägi site, Viljandi. // H. Valk. Excavations in Viljandi: new data about the final period of Iron Age and the besieging of 1223 // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 67.

375. Lõugas, L. Development of fishery during the 1st and 2nd millennia AD in the Baltic region // EAA, 5: 2. – 2001. – Lk. 128–147 : ill.
Res.: Kalastuse areng Läänemere regioonis I ja II aastatuhandel.

376. Lõugas, L. Did Stone Age people eat fish or meat: stable isotope and archaeozoology data // Proceedings of the 12th Meeting of the Fish Remains Working Group of the ICAZ, Guadalajara, Mexico. – Guadalajara, 2003. – Lk. 81–89 : ill.

377. Lõugas, L. Karvasest mammutist ameerika naaritsani ehk Eesti loomastiku arengulugu // Eesti Loodus. – 2002, 9. – Lk. 6–13 : ill.

378. Lõugas, L. Mammutid Eestis // Eesti Loodus. – 2001, 7–8. – Lk. 328–330 : ill.

379. Lõugas, L. Paleo- ja arheozooloogilistest uurimustest // Noored teaduses. – Tallinn, 2000. – Lk. 68–73 : ill.

380. Lõugas, L. Postglacial development of fish and seal faunas in the Eastern Baltic water systems // The Holocene History of the European Vertebrate Fauna. Modern Aspects of Research. – Berlin, 1999. – Lk. 185–200 : ill.

381. Lõugas, L. Postglacial invasions of the Harp Seal (Pagophilus groenlandicus Erxl. 1777) into the Baltic Sea // Proceedings of the Latvian Academy of Sciences, B. Natural, Exact and Applied Sciences, 52: 1–2. – 1998. – Lk. 63–69 : ill.

382. Lõugas, L. Pärastjääaegse fauna kujunemine Eesti alal // Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat, 1994–1999. – Tartu, 2002. – Lk. 123–124.

383. Lõugas, L. Sesoonsuse kajastumisest parasvöötme kalade luudes // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 155–162 : ill.
Sum.: On the expression of seasonality in the bones of temperate fish.

384. Lõugas, L. Subfossil seal finds from archaeological coastal sites in Estonia, east part of the Baltic Sea // Anthropozoologica, 25–26. – Paris, 1997. – Lk. 699–706 : ill.

385. Lõugas, L. Vanad kondid ei kolleta asjatult // Eesti Loodus. – 2003, 10. – Lk. 14–17 : ill.

386. Lõugas, L., Kiristaja, A. Sookilpkonn Setomaal // Eesti Loodus. – 2004, 10. – Lk. 24–25 : ill.

387. Lõugas, L., Maldre, L. The history of theriofauna in the Eastern Baltic region // Folia Theriologica Estonica, 5. Proceedings of the Fourth Baltic Theriological Conference. – Tartu; Tallinn, 2000. – Lk. 86–100 : ill.

388. Lõugas, L., Ukkonen, P., Jungner, H. Dating the extinction of European mammoths: new evidence from Estonia // Quaternary Science Reviews, 21: 12–13. – 2002. – Lk. 1347–1354 : ill.

389. Lõugas, V. Archaeological excavations on the settlement site of Jõelähtme // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 156–160 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Jõelähtme asulakohal.

390. Lõugas, V. New finds from the settlement site of Tammiku // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 176–179 : ill.
Res.: Uusi leide Tammiku asulakohalt.

391. Maldre, L. Asva koerte koproliitide arheozooloogiline analüüs // EAA, 7: 2. – 2003. – Lk. 140–149 : ill.
Sum.: Archaeozoological analysis of the dog’s coprolites found at Asva.

392. Maldre, L. Big and small bovids from mediaeval towns in Estonia // Anthropozoologica, 25–26. – 1997. – Lk. 707–714 : ill.

393. Maldre, L. Bone and antler artefacts from Otepää hill-fort // Crafting Bone: Skeletal Technologies through Time and Space. Proceedings of the 2nd Meeting of the (ICAZ) Worked Bone Research Group Budapest, 31 August – 5 September 1999. British Archaeological Reports. International Series, 937. – Oxford, 2001. – Lk. 19–30 : ill.

394. Maldre, L. Hobune Eestis muinas- ja keskajal // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 203–220 : ill.
Sum.: Prehistoric and medieval domestic horses in Estonia.

395. Maldre, L. Ilumäe asulate arheozooloogiline materjal // V. Lang. Keskusest ääremaaks. – MT, 7. – Tallinn, 2000. – Lk. 443–447 : ill.
Sum.: Archaeozoological material from settlement sites of Ilumäe.

396. Maldre, L. Karjakasvatus Eestis // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 163–172 : ill.

397. Maldre, L. Koduloomad keskaegses Pärnus // 100 aastat Pärnu Muinas-uurimise Seltsi. Artiklite kogumik. Pärnumaa ajalugu, 1. – Pärnu, 1997. – Lk. 99–122 : ill.
Sum.: Domestic animals in medieval Pärnu.

398. Maldre, L. Läänemaa kivikalmete arheozooloogiline aines // M. Mandel. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed. – Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, 5. – Tallinn, 2003. – Lk. 263–286 : ill.
Zsfs.: Das archäozoologische Fundmaterial der Steingräber von Läänemaa.

399. Maldre, L. Osteological evidence for the introduction of farming in Estonia // PACT, 57. – 1999. – Lk. 319–323 : ill.

400. Maldre, L. Patoloogiliste muutustega luuleiud Eesti linnade arheozooloogi-lises materjalis // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 188–202 : ill.
Sum.: Pathological bones from the archaeozoological material of Estonian towns.

401. Maldre, L. Tartu VII kvartali IV kaevandi jäätmekastide arheozooloogilisest materjalist // TÜ AKT, 9. – 1997. – Lk. 99–106 : ill.
Sum.: About the archaeozoological material from the medieval cesspits from Tartu.

402. Maldre, L. Tõugu II kalme arheozooloogiline materjal // V. Lang. Keskusest ääremaaks. – MT, 7. – Tallinn, 2000. – Lk. 409–422 : ill.
Sum.: Archaeozoological material of grave II at Tõugu.

403. Maldre, L., Lõugas, L. Hobune Eestis muinas- ja keskajal // Meie hobune. Arvamusi ja tähelepanekuid eesti hobusest ja tema kasutamisest. – Tallinn, 2001. – Lk. 28–34 : ill.

404. Mandel, M. Archäologische Ausgrabungen im Landkreis Läänemaa // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 115–117 : ill.
Res.: Kaevamised Läänemaal.

405. Mandel, M. Burg und Siedlung in Lihula // Castella Maris Baltici, 3–4 : Archaeologia Medii Aevii Finlandiae, V. – Turku; Tartu; Malbork, 2001. – Lk. 103–108 : ill.

406. Mandel, M. Die Ausgrabungen im Landkreis Läänemaa in 2001 // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 105–109 : ill.
Res.: 2001. aasta kaevamised Läänemaal.

407. Mandel, M. Die Ausgrabungen in Läänemaa im Jahre 2000 // AVE, 2000. – Tallinn, 2001. – Lk. 80–83 : ill.
Res.: 2000. aasta kaevamised Läänemaal.

408. Mandel, M. Eestlaste relvastus // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 191–204 : ill.

409. Mandel, M. Ein seltenes Luxusbeil von Kirumpää // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 227–229 : ill.
Res.: Haruldane luksuskirves Kirumpäält.

410. Mandel, M. Hat Leal im Mittelalter wirklich fünf Kirchen gehabt? // Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast : Bistum Ösel-Wiek. Artikelsammlung zum Mittelalter in Westestland. – Haapsalu, 2004. – Lk. 257–273 : ill.

411. Mandel, M. Kas Lihulas oli keskajal tõesti viis kirikut? // Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast : Bistum Ösel-Wiek. Artikelsammlung zum Mittelalter in Westestland. – Haapsalu, 2004. – Lk. 83–98 : ill.

412. Mandel, M. Lihula piiskopilinnuse uurimisest // Läänemaa Muuseumi Toimetised, III. – Haapsalu, 1999. – Lk. 45–54 : ill.
Sum.: Research of the Lihula Bishop’s Castle.

413. Mandel, M. Läänemaa linnused ja linnusepiirkonnad // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 189–203 : ill.
Zsfs.: Burgen und Burggebiete im Landkreis Wiek.

414. Mandel, M. Martna ümbruse muinasasustusest // Martna kihelkond. Artikleid ja mälestusi. – Martna, 1998. – Lk. 42–52 : ill.

415. Mandel, M. Miks ei saanud Lihulast linna? // Vana Tallinn, XII (XVI). – Tallinn, 2002. – Lk. 41–50 : ill
Zsfs.: Warum ist Lihula (dt. Leal) nie eine Stadt geworden?

416. Mandel, M. Miks sai Lihula Eestimaa piiskopkonna esimeseks keskuseks? // Läänemaa Muuseumi Toimetised, I. – Haapsalu, 1997. – Lk. 19–25 : ill.
Sum.: Why did Lihula become the first centre of Estonian bishopric?

417. Mandel, M. Omapärane muistne mõõk Saaremaalt // Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, I. – Tallinn, 1997. – Lk. 41–47 : ill.
Zsfs.: Ein eigenartiges Schwert aus Saaremaa.

418. Mandel, M. Poanse tarandkalmed // Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, II. Tallinn, 2000. – Lk. 89–111 : ill.
Sum.: Tarand-graves in Poanse.

419. Mandel, M. Von den Ergebnissen der bisherigen Forschungsarbeiten in der Bischofsburg Lihula (Leal) // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 85–113 : ill.
Res.: Lihula Piiskopilinnuse seniste uurimistööde tulemused.

420. Mandel, M. Über die Forschung der mittelalterlichen Siedlung und Bischofsburg Lihula/Leal // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 51–56 : ill.
Res.: Lihula keskaegse aleviku ja piiskopilinnuse uurimisest.

421. Mandel, M. Über die Forschungsarbeiten in der mittelalterlichen Siedlung und Bischofsburg Lihula (Leal) // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 44–52 : ill.
Res.: Uurimistööd Lihula keskaegses alevikus ja piiskopilinnuses.

422. Markus, F. Field investigations in Einbi, an Estonian Swedish village // EAA, 6: 2. – 2002. – Lk. 109–133 : ill.
Res.: Väliuurimised eestirootsi külas Einbis.

423. Mattila, L. Komposiittihaarniska 1500-luvulta // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 308–320 : ill.
Sum.: Composite armour of the 16th century.

424. Mets, T. Vaimne elu: mõnda usundilistest kujutelmadest // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 69–90 : ill.

425. Metsallik, R., Tvauri, A. Archaeological investigation in Tartu, in the surroundings of Kivi, Pikk and Raatuse Streets // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 164–174 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Tartus Kivi, Pika ja Raatuse tänavate piirkonnas.

426. Molvõgin, A. Padiküla aarde mündid // Studia numismatica, II. Festschrift Mihhail Nemirovitš-Dantšenko 80. Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, 3. – Tallinn, 2001. – Lk. 173–185 : ill.
Zsfs.: Die Münzen aus dem Fund von Padiküla.

427. Moora, T. Muistsete loodusolude osast kiviaja asustuse kujunemisel Kunda ümbruses // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 15–151 : ill.
Sum.: The influence of environmental conditions on the formation of the Stone Age settlement in the surroundings of Kunda.

428. Moora, T. Prehistoric settlement of the Võrtsjärv area // Lake Võrtsjärv. – Tallinn, 2004. – Lk. 357–369 : ill.

429. Moora, T. Tsemendist ja Kunda keskmise kiviaja leidude avastamisloost // Eesti paas: pärandi hoidmine. VI paekonverents. – Sagadi, 1999. – Lk. 3–4.

430. Moora, T. Võrtsjärve madaliku esiasustus // Võrtsjärv. Loodus. Aeg. Inimene. – Tallinn, 2003. – Lk. 417–428 : ill.

431. Moora, T., Nõges, P. Võrtsjärve uurimisloost // Võrtsjärv. Loodus. Aeg. Inimene. – Tallinn, 2003. – Lk. 33–36 : ill.

432. Moora, T., Nõges, P., Timm, T. History of research into Lake Võrtsjärv // Lake Võrtsjärv. – Tallinn, 2004. – Lk. 29–30.

433. Moora, T., Raukas, A. Evolution of the Lake // Lake Võrtsjärv. – Tallinn, 2004. – Lk. 49–59 : ill.

434. Moora, T., Raukas, A. Järve kujunemine ja areng // Võrtsjärv. Loodus. Aeg. Inimene. – Tallinn, 2003. – Lk. 83–95 : ill.

435. Moora, T., Raukas, A., Tavast, E. Geological development of Lake Võrtsjärv: history, present state and future trends // Proceedings of Estonian Academy of Sciences. Geology, 51: 3. – 2002. – Lk. 157–179 : ill.
Res. Võrtsjärve geoloogilisest arenguloost.
Рез.: О геологическом развитии озера Выртсъярв.

436. Mäesalu, A. Ammu mõjust keskaegse kaitserüü arengule // Insenerikultuur Eestis, 3. – Tallinn, 1997. – Lk. 106–114 : ill.

437. Mäesalu, A. Archäologische Erkenntnisse zum Handel in Tartu (Dorpat) vom 12. bis zum 17. Jahrhundert // Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, II : Der Handel. – Lübeck, 1999. – Lk. 427–434 : ill.

438. Mäesalu, A. Die archäologischen Brigantinenfunde in der Burg Otepää, Estland : Il rinvenimento arheologico della brigantina nel castello di Otepää, Estonia // Das Brigantinen-Symposium auf Schloss Tirol : Il simposio sulla brigantina a Castel Tirolo. – Schloss Tirol, 2004. – Lk. 104–118 : ill.

439. Mäesalu, A. Die Haustypen im hansezeitlichen Tartu (Dorpat) // Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, III : Der Hausbau. – Lübeck, 2001. – Lk. 581–594 : ill.

440. Mäesalu, A. Die ältesten Feuerwaffen Estlands // Steinbrücke. Estnische historische Zeitschrift, 1. – 1998. – Lk. 19–29 : ill.

441. Mäesalu, A. Emailbemalte Glasbecher aus Tartu // The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic History and Archaeology. Proceedings of the First and Second Seminar, Tartu, Estonia 6th–7th June 1997 and 26th–27th June 1998. – Tartu, 1999. – Lk. 74–84 : ill.
Res.: Tartu emailmaalingutega klaaspeekrid.

442. Mäesalu, A. Esimesed tagantlaetavad tulirelvad // Ajalooline Ajakiri. – 1998, 2. – Lk. 9–18 : ill.
Sum.: The first breechloading firearms.

443. Mäesalu, A. Haruldane haakpüss Tartust. Täiendusi ühe relvaliigi üldisele arenguloole // Ajalooline Ajakiri. – 1999, 3–4. – Lk. 5–18 : ill.
Sum.: A rare hook-gun from Tartu. Addendum to a general development history of one type of arms.

444. Mäesalu, A. Haruldased relvad Haapsalu piiskopilinnuses // Läänemaa Muuseumi Toimetised, I. – Haapsalu, 1997. – Lk. 60–73 : ill.
Sum.: Rare weapons found from the Bishop’s Castle in Haapsalu.

445. Mäesalu, A. Heitemasinad muistses vabadusvõitluses // Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. – Tartu, 2001. – Lk. 69–105 : ill.
Zsfs.: Wurfmaschinen im frühgeschichtlichen Freiheitskampf.

446. Mäesalu, A. Kaitserüüde arendamise põhjustest 13.–17. sajandil // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 227–248 : ill.
Sum.: Reasons for the development of armour in the 13th–17th centuries.

447. Mäesalu, A. Narva püss ja teised kombinatsioonrelvad // Kleio. – 1997, 3. – Lk. 3–7 : ill.
Sum.: The Narva hand-gun-battle-axe and other combination weapons.

448. Mäesalu, A. Notstal ja springala – mõistatuslikud relvad keskaegses Eestis // Ajalooline Ajakiri. – 2000, 3. – Lk. 5–24 : ill.
Sum.: Notstal and Springala – mysterious weapons in medieval Estonia.

449. Mäesalu, A. Tarton emalikoristeiset lasipikarit // Skål! Sirpaleita keskiajalta. – Turku, 1999. – Lk. 18–20 : ill.

450. Mäesalu, A. The oldest firearms of the Hanseatic towns of Tallinn and Tartu // The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic History and Archaeology, II. Proceedings of the Third and Fourth Seminar, Tartu, Estonia 12th–13th June 1999 and 8th–10th June 2000. – Tartu, 2002. – Lk. 109–118 : ill.
Res.: Hansalinnade Tallinna ja Tartu vanimad tulirelvad.

451. Mäesalu, A. Weapons in Otepää castle in 1396 // Castella Maris Baltici, V : Archaeologia Medii Aevii Finlandiae, VI. – Rudkøbing, 2001. – Lk. 91–98 : ill.

452. Mäesalu, A. Über den Stand der archäologischen Forschungsarbeit in Dorpat (Tartu) // Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, I : Stand, Aufgaben und Perspektiven. – Lübeck, 1997. – Lk. 343–350 : ill.

453. Mäesalu, A. Über die Infrastruktur der Hansestadt Tartu (Dorpat) vom 13. bis 16. Jahrhundert // Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, IV : Die Infrastruktur. – Lübeck, 2004. – Lk. 397–403 : ill.

454. Mäesalu, A., Vissak, R. On the older topography of Tartu // The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic History and Archaeology, II. Proceedings of the Third and Fourth Seminar, Tartu, Estonia 12th–13th June 1999 and 8th–10th June 2000. – Tartu, 2002. – Lk. 145–163 : ill.
Res.: Tartu vanemast topograafiast.

455. Mägi, M. Asustus muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal arheoloogi-liste, inimgeograafiliste ning ajalooliste allikate andmeil // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 169–232 : ill.
Sum.: Districts and centres. Settlement pattern on late prehistoric and early medieval Saaremaa as indicated by archaeological, human geographical and historical data.

456. Mägi, M. Changing trends in the study of Estonian Iron Age cemeteries: archaeological excavations in archives // Digging in the Dirt: Excavation in a New Millennium. British Archaeological Reports. International Series, 1256. – Oxford, 2004. – Lk. 11–18 : ill.

457. Mägi, M. Districts and centres in Saaremaa 1100–1400 // Culture Clash or Compromise? The Europeanisation of the Baltic Sea Area 1100–1400 AD. Acta Visbyensia, XI. – Visby, 1998. – Lk. 147–157 : ill.

458. Mägi, M. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad – võõrapärased ja omad // EAA, 1. – 1997. – Lk. 26–83 : ill.
Sum.: Decorative pins of the Merovingian and Viking Ages in Estonia: foreign and local.

459. Mägi, M. Eesti ühiskond keskaja lävel // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 15–42 : ill.

460. Mägi, M. Excavations at Tõnija Tuulingumäe tarand-grave will be continued // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 94–98 : ill.
Res.: Kaevamised Tõnija Tuulingumäe tarandkalmel jätkuvad.

461. Mägi, M. Farmsteads and villages on Saaremaa from the late prehistoric to the medieval periods. Study of historical maps and archaeological evidence in Pöide district 1100–1400 // Europeans or Not? Local Level Strategies on the Baltic Rim 1100–1400 AD. CCC papers, 1. – Oskarshamn, 1999. – Lk. 197–212 : ill.

462. Mägi, M. From paganism to christianity. Political changes and their reflection in the burial customs of 12th–13th century Saaremaa // Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einfluβnahme–Rezeption–Wandel. Culture Clash or Compromise, VIII. – Schwerin, 2004. – Lk. 27–34 : ill.

463. Mägi, M. From stone graves to churchyards. Burial traditions in the Late Prehistoric and Early Medieval Island of Saaremaa // Folklore, 27. – Tartu, 2004. – Lk. 7–28 : ill.

464. Mägi, M. Landed estates on Saaremaa 1100–1400 as recorded in a study of the parish of Pöide // Lybeck Style? Novgorod Style? Baltic Rim Central Places as Arenas for Cultural Encounters and Urbanisation 1100–1400 : Transactions of the Central Level Symposium of the Culture Clash or Compromise (CCC) Project Held in Talsi September 18–21 1998. CCC papers, 5. – Riga, 2001. – Lk. 315–328 : ill.

465. Mägi, M. “… Ships are their main strength.” Harbour sites, arable lands and chieftains on Saaremaa // Special Issue on Maritime Landscapes. EAA, 8: 2. – 2004. – Lk. 128–162 : ill.
Res.: “… Nende suurim jõud on laevad.” Sadamad, põllud ja pealikud Saaremaal.

466. Mägi, M. Probable cult site beside the Tõnija tarand-grave on the island of Saaremaa // AVE, 2000. – Tallinn, 2001. – Lk. 48–55 : ill.
Res.: Arvatav kultusekoht Tõnija tarandkalme kõrval Saaremaal.

467. Mägi, M. The mortuary house at Lepna on southern Saaremaa // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 45–60 : ill.
Res.: Lepna surnumaja Lõuna-Saaremaal.

468. Mägi, M. Vaimne elu: maailmavaade ja matmiskombed // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 91–106 : ill.

469. Mägi, M. Weapons find and an ancient harbour site at Viltina Käo-Matsi // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 92–99 : ill.
Res.: Viltina Käo-Matsi relvaleid ja muistne sadamakoht.

470. Mägi, M. Viking Age inhumations in Estonia – new interpretations // Fenno-Ugri et Slavi 1997. Cultural Contacts in the Area of the Gulf of Finland in the 9th–13th Centuries. Papers Presented by the Participants in the Archaeological Symposium 13–14 May 1997 in the National Museum of Finland. Museo-viraston Arkeologian Osaston Julkaisuja, 8. – Helsinki, 1999. – Lk. 29–43 : ill.

471. Mägi, M. Ühe ülikupere lugu. Tuulingumäe tarandkalme Tõnijal // Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat, 1997–1998. – Kuressaare, 1999. – Lk. 3–17 : ill.
Sum.: Tuulingumäe tarand-grave at Tõnija.

472. Mägi, M., Allmäe, R., Maldre, L. Viking Age graveyard at Piila, Saaremaa // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 99–116 : ill.
Res.: Viikingiaegne kalmistu Piilas, Saaremaal.

473. Mägi, M., Mägi, T. Archaeological fieldwork around Tõnija and Rõõsa on Southern Saaremaa // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 56–64 : ill.
Res.: Arheoloogilised välitööd Tõnija ja Rõõsa ümbruses Lõuna-Saaremaal.

474. Mägi, M., Ratas, J. Eestlaste rõivastus // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 205–224 : ill.

475. Mägi, M., Rudi, A. New stone circle graves at Piila cemetery, Saaremaa // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 39–49 : ill.
Res.: Uued kiviringkalmed Piila kalmistul Saaremaal.

476. Mägi-Lõugas, M. Archaeological excavations at Tõnija Tuulingumäe tarand-grave, Saaremaa // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 29–39 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Tõnija Tuulingumäe tarandkalmel Saaremaal.

477. Mäll, J. Arheoloogilise kultuurkihi spetsiifikast Tallinna vanalinna territooriumil // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 249–267 : ill.
Sum.: Explaining early settlement activities in Tallinn.

478. Mäll, J. Unikaalne kiiver Eesti Ajaloomuuseumi relvakollektsioonis // Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, I. – Tallinn, 1997. – Lk. 71–77: ill.
Zsfs.: Unikaler Helm aus der Sammlungen des Museums für Estnische Geschichte.

479. Mäll, J. Vervaltungsgeschichte und Christianisierung der Insel Ösel im 13.–14. Jahrhundert // Culture Clash or Compromise? : The Europeanisation of the Baltic Sea Area 1100–1400 AD. Acta Visbyensia, XI. – Visby, 1998. – Lk. 158–166 : ill.

480. Mäll, J., Kadakas, V. Tellisehitise varemed Vana-Piigastes // TÜ AKT, 9. – 1997. – Lk. 125–126 : ill.
Zsfs.: Die Ruinen eines Ziegelbaus in Alt-Pigast (Vana-Piigaste).

481. Mäll, J., Russow, E. Archäologie und Stalinismus – die Anfänge der Stadtarchäologie in Estland und die Ausgrabungen auf dem Tallinner Rathausplatz 1953 // Zeitschrift für Archäologie des Mittelalters, 31 (2003). – Bonn, 2004. – Lk. 145–158 : ill.

482. Mäll, J., Russow, E. Kohalik ja importkeraamika Tallinnas aastail 1200–1550 // EAA, 4: 2. – 2000. – Lk. 120–128.
Sum.: Local and imported ceramics in Tallinn in 1200–1550.

483. Mäll, J., Russow, E. Kuidas otsiti Kalevipoja parteipiletit – 50 aastat arheoloogilistest kaevamistest Tallinnas Raekoja platsil // MT, 13. – Tallinn; Tartu, 2003. – Lk. 173–200 : ill.
Sum.: A study in bolshevik archaeology – the excavations in Tallinn’s Town Hall Square in 1953.

484. Mäss, V. Estonia [Beneath the Baltic – underwater archaeological research] // Treasures of the Baltic Sea. A Hidden Wealth of Culture. Swedish Maritime Museum’s Report Series, 46. – Stockholm, 2003. – Lk. 112–121 : ill.

485. Mäss, V. Den estländska båten – vad fär det? // Människor och båtar i Norden. Sjöhistorisk Årsbok, 1998–1999. – Stockholm, 1998. – Lk. 322–330 : ill.

486. Mäss, V. Eesti randlase merekaart ja navigatsioonikunst muinasajal // Eesti Meremuuseumi Toimetised, 3. – Tallinn, 2002. – Lk. 13–22 : ill.
Sum.: The nautical chart and the art of navigation of Estonian coastal people in olden times.

487. Mäss, V. Features of medieval Frisian boatbuilding in Estonian inland waters // Proceedings of the Eighth International Symposium on Boat and Ship Archaeology, Gdansk 1997. – Gdansk, 2000. – Lk. 55–58 : ill.

488. Mäss, V. Hiidrahn Soome lahe väraval // Eesti Maaparandajate Selts : Toimetised, 4. – Tallinn, 2000. – Lk. 82–83 : ill.

489. Mäss, V. Inventory of underwater cultural heritage in Estonia // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 137–143 : ill.
Res.: Veealuse kultuuripärandi inventeerimine Eestis.

490. Mäss, V. Location of the 19th century warship “Russalka” // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 198–200 : ill.
Res.: 19. sajandi sõjalaeva “Russalka” avastamine.

491. Mäss, V. Meremuuseumi allveeuuringuist Kolga lahe vetes // MT, 13. – Tallinn; Tartu, 2003. – Lk. 201–207 : ill.
Sum.: Underwater research carried out by the Estonian Maritime Museum in Kolga Bay.

492. Mäss, V. Meresõidu ajaloost // Alasti maailm. Kolga lahe saared. – Tallinn, 2002. – Lk. 78–79 : ill.

493. Mäss, V. Mõistatuslik laevasild Käsmu lahes // Eesti Maaparandajate Selts : Toimetised, 4. – Tallinn, 2000. – Lk. 84–85.

494. Mäss, V. Russian or Swedish marine fortifications on the bottom of the Bay of Tallinn // The Marine Archaeology of the Baltic Sea Area. Newsletter 2000. – Tallinn, 2000. – Lk. 40–42 : ill.

495. Mäss, V. The wreck of the “Riksens Ständer” found at last // The Marine Archaeology of the Baltic Sea Area. Newsletter 1999. – Tallinn, 1999. – Lk. 34–35 : ill.

496. Mäss, V. Viron hylkyregisteri. Estonian chart of wrecks and register of sunken ships // Nautica Fennica, 1997. – Helsinki, 1997. – Lk. 74–78 : ill.

497. Mäss, V. Ühest rannaröövist Kolga lahel 1767. aastal // Eesti Meremuuseumi Toimetised, 4. – Tallinn, 2004. – Lk. 32–38 : ill.
Sum.: Plunder of a wrecked ship on Kolga Bay in 1767.

498. Mäss, V., Eero, A. Remains of a marine fortification on the bottom of the Bay of Tallinn // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 63–71 : ill.
Res.: Merekindluse jäänused Tallinna lahes.

499. Mäss, V., Peets, J., Kriiska, A. Pärnu koge ja selle konserveerimislugu // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 333–341 : ill.
Sum.: The cog of Pärnu and the history of its conservation.

500. Neer, W. van, Lõugas, L., Rijnsdorp, A. Reconstructing age distribution, season of capture and growth rate of fish from archaeological sites based on otoliths and vertebrae // International Journal of Osteoarchaeology. – 1999, 2. – Lk. 116–130 : ill.

501. Nemirowitsch-Dantschenko, M., Pärn, F. Die Münzen von Herzog Magnus, Bischof von Ösel-Wiek. Zur Münzprägung in Hapsal und Arensburg unter dänischer Herrschaft während des Krieges um Livland und des Nordischen Siebenjährigen Krieges // Nordisk Numismatisk Årsskrift, 1994–1996. – 2001. – Lk. 162–255 : ill.

502. Nikitjuk, A. Archaeological investigations of the hill-fort of Narva Joaoru // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 78–80 : ill.
Res.: Arheoloogilised uurimistööd Narva Joaoru linnusel.

503. Nikitjuk, A. Archäologische Aufsichtsarbeiten in Narva auf dem Territorium der Bastei “Triumph” // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 165–175 : ill.
Res.: Arheoloogilised järelevalvetööd Narvas bastioni “Triumf” territooriumil.

504. Ots, M. Stone Age amber finds in Estonia // Amber in Archaeology. Proceedings of the Fourth International Conference on Amber in Archaeology Talsi 2001. – Riga, 2003. – Lk. 96–107 : ill.

505. Ots, M., Allmäe, R., Maldre, L. Salvage excavations at the Võhma X tarand-grave and the Võhma I Corded Ware Culture settlement site // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 131–143 : ill.
Res.: Päästekaevamised Võhma X kalmel ja Võhma I nöörkeraamika asula-kohal.

506. Paaver, T., Lõugas, L. Origin and history of the fish fauna in Estonia // Fishes of Estonia. – Tallinn, 2003. – Lk. 28–46 : ill.

507. Palang, H., Sooväli, H., Printsmann, A., Peil, T., Lang, V. Konsa, M., Külvik, M., Alumäe, H., Sepp, K. Estonian cultural landscapes: persistence and change // Estonia. Geographical Studies, 9. – Tallinn, 2004. – Lk. 155–170 : ill.

508. Pao, B. Maasilinna sadama piirjooni // Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat, 1995–1996. – Kuressaare, 1997. – Lk. 27–36 : ill.
Sum.: Outlines of the Maasilinn Harbour.
Zsfs.: Über die Konturen des Hafens von Maasilinn.

509. Pauts, H. Archaeological investigation on a medieval manor-complex in Keila // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 114–123 : ill.
Res.: Uurimistööd Keila keskaegsel mõisakompleksil.

510. Pauts, H. Excavations on a medieval manor-complex in Keila in 1997 // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 53–61 : ill.
Res.: Keila keskaegse mõisakompleksi uurimine 1997. aastal.

511. Pauts, H. Pahaga hoburaudsõled Eestis // Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, I. – Tallinn, 1997. – Lk. 79–115 : ill.
Sum.: One type of penannular brooches in Estonia.

512. Peets, J. Analysis of the ancient iron and forging technology of Estonian axes // Proceedings of the 2nd International Conference 27–29 April 2000, Tallinn, Estonia. Organized under the Auspices of DAAAM International, Vienna. – Tallinn, 2000. – Lk. 259–262.

513. Peets, J. Indigovärvist Läänemere piirkonnas ja Eestis muinas- ja keskajal // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 291–307 : ill.
Sum.: About indigo dye around the Baltic and in Estonia during the prehistoric times and the Middle Ages.

514. Peets, J. Iron-smelting sites in East- and North-Estonia // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 52–61 : ill.
Res.: Rauasulatuskohad Ida- ja Kirde-Eestis (Puiatu, Ilumäe, Saunakünka).

515. Peets, J. Koos rauaga läbi aastatuhandete // MT, 13. – Tallinn; Tartu, 2003. – Lk. 209–228 : ill.
Sum.: Iron through the millennia.

516. Peets, J. On forging technologies of Estonian Iron Age and Medieval axes // Prehistoric and Medieval Direct Iron Smelting in Scandinavia and Europe. Aspects of Technology and Science. Proceedings of the Sandbjerg Conference 16th–20th September 1999. Acta Jutlandica, LXXVI: 2. – 2003. – Lk. 111–117 : ill.

517. Peets, J. Siis, kui raud tuli // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 173–188 : ill.

518. Peets, J. Teaduseelsest keemiast ja muinaseestlaste tekstiilivärvidest // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 279–290 : ill.
Sum.: Pre-scientific chemistry and plant dyes of ancient Estonians.

519. Peets, J. Textile fragment from a church door – fieldwork and laboratorial study // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 108–112 : ill.
Res.: Tekstiilileid kirikuukselt – välitöö ja laboratoorne uuring.

520. Peets, J. Tähtis tähtsusetus ehk rauatööndusjäätmed ja arheoloogia // Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat, 1994–1999. – Tartu, 2002. – Lk. 165–172.
Sum.: Important unimportant: iron manufacturing wastes and archaeology.

521. Peets, J., Ratas, J. The cog of Pärnu and the history of its conservation // The Conservator as an Investigator. Postprints of the Baltic-Nordic Conference on Conserved and Restored Works of Art, 6.–9. October 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 202–209 : ill.

522. Piho, M. Setude ehted 17.–19. sajandil // SK, 1. – Tallinn, 2003. – Lk. 183–218 : ill.
Sum.: Ornaments of Setus in the 17th–19th centuries.
Рез.: Украшения сету XVII–XIX веков.

523. Poska, A., Saarse, L., Veski, S., Kihno. K. Farming from the Neolithic to the Pre-Roman Iron Age in Estonia, as reflected in pollen diagrams // PACT, 57. – 1999. – Lk. 305–317 : ill.

524. Pärn, A. Die Lage der Stadtarchäologie in Estland: Der Stand der Forschungen und die bisherigen Ergebnisse // Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, I : Stand, Aufgaben und Perspektiven. – Lübeck, 1997. – Lk. 329–341 : ill.

525. Pärn, A. Die Rolle der Wasserstraβe bei der Ortswahl der Stadt Haapsalu (Hapsal) // Lybeck Style? Novgorod Style? Baltic Rim Central Places as Arenas for Cultural Encounters and Urbanisation 1100–1400 : Transactions of the Central Level Symposium of the Culture Clash or Compromise (CCC) Project Held in Talsi September 18–21 1998. CCC papers, 5. – Riga, 2001. – Lk. 97–107 : ill.

526. Pärn, A. Die Siedlungsgeschichte des Küstengebietes der Landschaft Ridala in der Frühgeschichte und zu Beginn des Mittelalters // Europeans or Not? Local Level Strategies on the Baltic Rim 1100–1400 AD. CCC papers, 1. – Oskarshamn, 1999. – Lk. 185–196 : ill.

527. Pärn, A. Die Städtegründungen in Estland – eine Analyse der Einflüsse auf die Siedlungsentwicklung // The European Frontier. Clashes and Compromises in the Middle Ages. International Symposium of the Culture Clash or Compromise (CCC) Project and the Department of Archaeology, Lund University, Held in Lund October 13–15 2000. Lund Studies in Medieval Archaeology, 33. Gotland University College: Reports. CCC papers, 7. – Lund, 2004. – Lk. 259–282 : ill.

528. Pärn, A. Haapsalu linn Saare-Lääne piiskopkonna keskuste kujunemisloos // Läänemaa Muuseumi Toimetised, I. – Haapsalu, 1997. – Lk. 26–48 : ill.
Sum.: The role of Haapsalu in the development of the centres of Oesel-Wiek bishopric.

529. Pärn, A. Jooni Haeska küla varasest kujunemisloost // Läänemaa Muuseumi Toimetised, VIII. – Haapsalu, 2004. – Lk. 47–67 : ill.
Sum.: Outlining the early development of Haeska village.

530. Pärn, A. Külaehitiste jäljed Haapsalu varases linnaehituses // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 269–289 : ill.
Sum.: Traces of village buildings in the early urban structure of Haapsalu.

531. Pärn, A. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 351–390 : ill.
Sum.: The emergence of towns in Estonia – some historiographical considerations.

532. Pärn, A. Veetee osast Haapsalu linna rajamise kohavalikul // Läänemaa Muuseumi Toimetised, V. – Haapsalu, 2001. – Lk. 41–57 : ill.
Sum.: The role of the waterway in the location of Haapsalu.

533. Pärn, A. Über den Urbanisierungsprozess in Westestland, im ehemaligen Bistum Ösel-Wiek // Culture Clash or Compromise? : The Europeanisation of the Baltic Sea Area 1100–1400 AD. Acta Visbyensia, XI. – Visby, 1998. – Lk. 109–123 : ill.

534. Pärn, A. Über die Hausbauentwicklung in Westestland im 13. bis 15. Jahrhundert // Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, III : Der Hausbau. – Lübeck, 2001. – Lk. 595–604 : ill.

535. Pärn, A. Über die ältere Infrastruktur Tallinns (Revals) // Lübecker Kolloquium zur Stadtarchäologie im Hanseraum, IV : Die Infrastruktur. – Lübeck, 2004. – Lk. 405–425 : ill.

536. Pärn, A., Tamm, J. Estonia // Report on the Situation of Urban Archaeology in Europe. – Strasbourg, 1999. – Lk. 71–79 : ill.

537. Püüa, G. Saaremaa Muuseumi arheoloogilise kogu kujunemine // Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat, 2001–2002. – Kuressaare, 2003. – Lk. 43–65 : ill.
Sum.: Formation of the archaeological collection of Saaremaa Museum.

538. Rammo, R., Valk, H., Veldi, M. 2003. aasta kaevamised Viljandi Musumäel // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2003. – Viljandi, 2004. – Lk. 52–61 : ill.
Sum.: Archaeological excavations in Viljandi, on Musumägi Hill in 2003.

539. Rammo, R., Valk, H., Veldi, M. Archaeological investigation at the besieging constructions on Viljandi Musumägi // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 96–106 : ill.
Res.: Uurimistööd Viljandi Musumäel.

540. Ratas, U., Kriiska, A., Puurmann, E., Kokovkin, T. Human impact on landscape // Small Islands of Estonia. Institute of Ecology. Publication, 5. – Tallinn, 1997. – Lk. 180–205.

541. Raukas, A., Laigna, K., Moora, T. Olematu looduskatastroof Saaremaal 800–400 aastat enne Kristust // Eesti Loodus. – 2003, 1. – Lk. 12–15 : ill.

542. Raukas, A., Moora, T., Karukäpp, R. The development of the Baltic Sea and Stone Age settlement in the Pärnu area of Southwestern Estonia // PACT, 57. – 1999. – Lk. 15–34 : ill.

543. Reintam, L., Lang, V. The progress of pedogenesis within areas of prehistoric agriculture // PACT, 57. – 1999. – Lk. 415–431 : ill.

544. Reintam, L., Moora, T. Development of pedogenesis on aqueous deposits withing the Holocene in West Estonia // Proceedings of Estonian Academy of Sciences. Geology, 47: 2. – 1998. – Lk. 108–129 : ill.
Res.: Mullatekkeprotsessi areng Lääne-Eesti veesetetel holotseenis.
Рез.: Развитие почвообразования на водных отложениях западной Эстонии в голоцене.

545. Reintam, L., Raukas, A., Kleesment, A., Moora, T., Kährik, R. Podzolisation in aeolian sand, underlain by Gleysol formation, during nine millennia in southwestern Estonia // Proceedings of Estonian Academy of Sciences. Geology, 50: 4. – 2001. – Lk. 254–281 : ill.
Res.: Gleimullal lasuvate eoolsete liivade leetumine Edela-Eestis üheksa tuhande aasta jooksul.
Рез.: Оподзоливание эоловых песков, подстилаемых глееземной формацией, на протяжении девяти тысяч лет в юго-западной Эстонии.

546. Roio, M. Koorküla Valgjärves asuvate ehitusjäänuste retseptsioon ja tõlgendamine läbi aegade // MT, 13. – Tallinn; Tartu, 2003. – Lk. 251–266 : ill.
Sum.: The reception and interpretation of building remains in Valgjärv Lake in Koorküla through the ages.

547. Russow, E. Archäologische Forschungen in der Bischofsburg zu Haapsalu // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 121–134 : ill.
Res.: Arheoloogilised uurimistööd Haapsalu piiskopilinnuses.

548. Russow, E. Archäologische Rettungsgrabungen in Haapsalu // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 210–220 : ill.
Res.: Arheoloogilised päästekaevamised Haapsalus.

549. Russow, E. Haapsalu kesk- ja varauusaegsest keraamikast // Läänemaa Muuseumi Toimetised, VI. – Haapsalu, 2002. – Lk. 33–49 : ill.
Sum.: Medieval and post-medieval ceramics in Haapsalu.

550. Russow, E. Haruldane habemik Toompealt // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 317–331 : ill.
Sum.: An exceptional find from Toompea, Tallinn.

551. Russow, E. Linn linna all. Arheoloogilised kaevamised Haapsalus uue aasta-tuhande alguses // Läänemaa Muuseumi Toimetised, VII. – Haapsalu, 2003. – Lk. 111–125 : ill.
Sum.: Archaeological investigations in Haapsalu in 2001–2002.

552. Russow, E. Linn linna all, II. Arheoloogilised kaevamised Haapsalus 2003. aastal // Läänemaa Muuseumi Toimetised, VIII. – Haapsalu, 2004. – Lk. 99–110 : ill.
Sum.: Archaeological investigations in Haapsalu in 2003.

553. Russow, E. Tallinna 16. sajandi savikann Läänemaa Muuseumis? // Läänemaa Muuseumi Toimetised, VI. – Haapsalu, 2002. – Lk. 50–56 : ill.
Sum.: A 16th century Tallinn clay jug in Läänemaa Museum?

554. Russow, E. Weitere Forschungen in der Stadt und Burg Haapsalu // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 148–159 : ill.
Res.: Järjekordsed arheoloogilised uurimistööd Haapsalu linnas ja linnuses.

555. Saarse, L., Heinsalu, A., Poska, A., Veski, S., Rajamäe, R. Palaeoecology and human impact in the vicinity of Lake Kahala, Northern Estonia // PACT, 57. – 1999. – Lk. 373–403 : ill.

556. Saarse, L., Heinsalu, A., Poska, A., Veski, S., Rajamäe, R., Hiie, S., Kihno, K., Martma, T. Early Holocene shore displacement of the Baltic Sea east of Tallinn (N-Estonia) // Baltica, 10. – Lk. 13–24 : ill.

557. Saks, P., Valk, H. Loomaluude leiud Viljandi Pähklimäelt // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2001. – Viljandi, 2002. – Lk. 52–58.
Sum.: Finds of animal bones from Pähklimägi in Viljandi.

558. Saluäär, U. Kvartsileiud Võhma Tandemäelt: jäljed inimtegevusest – kui vanad? // V. Lang. Keskusest ääremaaks. – MT, 7. – Tallinn, 2000. – Lk. 379–379–386 : ill.
Sum.: Finds of quartz from Võhma Tandemägi: traces of human activity – how old?

559. Saluäär, U. Some aspects for dating and chronology of the bone and antler artefacts from the lower reaches of the rivers Pärnu and Reiu, SW Estonia // Fenno-Ugri et Slavi 2002: Dating and Chronology. Papers Presented by the Participants in the Archaeological Symposium 13–14 May 2002 in the National Museum of Finland and 15–17 May 2002 on Tour in Eastern Finland. Museoviraston Arkeologian Osaston Julkaisuja, 10. – Saarijärvi, 2004. – Lk.110–116 : ill.

560. Saluäär, U., Russow, E., Sarv, K., Kadakas, V. Minor investigations in New-Pärnu // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 176–191 : ill.
Res.: Väiksemad kaevamised Uus-Pärnus.

561. Sarap, G. Eestlaste odontoglüüfilised algandmed seoses etnogeneesiga // Eesti Antropomeetriaregistri Aastaraamat, 1999. – Tartu, 1999. – Lk. 164–173.
Sum.: Initial odontoglyphical data of Estonians in relation to the problems of ethnogenesis.

562. Sarv, K. Arheoloogiline nahk kui infoallikas // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 333–346.
Sum.: Archaeological leather as a source of information.

563. Sarv, K. Finds of leather footwear from the excavations at Sauna Street 10 in Tallinn // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 79–85 : ill.
Res.: Nahkjalatsid Tallinnast Sauna tänav 10 arheoloogiliste kaevamiste leiumaterjalis.

564. Sarv, K. Preliminary investigations of the Lagedi settlement site // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 141–145 : ill.
Res.: Eeluuringud Lagedi asulakohal.

565. Sarv, K. Tallinlase jalats 13. sajandil // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 225–230 : ill.

566. Selirand, J. Kes olid sossolid? // Keel ja Kirjandus. – 2000, 8. – Lk. 594–597.

567. Sepp, T. Ehitusarheoloogilised uuringud Maasilinnas // Muinsuskaitse Aasta-raamat, 2004. – Tallinn, 2004. – Lk. 70–72 : ill.

568. Sepp, T. Uusi andmeid Kuressaare linnuse vanemast ehitusloost // Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat, 1995–1996. – Kuressaare, 1997. – Lk. 18–26 : ill.
Sum.: New data about the older building history of Kuressaare Castle.
Zsfs.: Neue Daten zur älteren Baugeschichte der Burg von Kuressaare.

569. Sillasoo, Ü. Ecology and food consumption of late medieval Tartu, Estonia (14th–15th century) // Medium Aevum Quotidianum. – 2001. – Lk. 6–40 : ill.

570. Sillasoo, Ü. Eesti keskaegsete linnade ja nende lähiümbruse arheobotaanilisest uurimisest 1989.–1996. a. // TÜ AKT, 9. – 1997. – Lk. 109–119.
Sum.: About the archaeobotanical investigation of Estonian medieval towns and their surroundings in 1989–1996.

571. Sillasoo, Ü. Gardens and garden products in medieval Tartu, Estonia // NAG 2000 in Umeå. Archaeology and Environment, 15. – Umeå, 2002. – Lk. 181–192 : ill.

572. Sillasoo, Ü. Plant depictions in late medieval religious art // People and Nature in Historical Perspective. – Budapest, 2003. – Lk. 377–393 : ill.

573. Sillasoo, Ü. Tartu 14. ja 15. sajandi jäätmekastide taimeleidudest. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat, 1994–1999. – Tartu, 2002. – Lk. 33–34.

574. Sillasoo, Ü., Kukk, T. Kanepi ajalugu ja tänapäev // Eesti Loodus. – 2003, 10. – Lk. 6–10 : ill.

575. Sirp, I. Muistised ja rahvapärimus Muhus // Saaremaa Muuseum. Kaheaasta-raamat, 1999–2000. – Kuressaare, 2001. – Lk. 19–57 : ill.
Sum.: Archaeological sites and oral tradition on the island of Muhu.

576. Sokolovski, V. Arheoloogilised uuringud Tallinnas Tornimäe tn. 3 kinnistul // Muinsuskaitse Aastaraamat, 2004. – Tallinn, 2004. – Lk. 75–76 : ill.

577. Sokolovski, V., Jaanits, K. Archaeological excavations in Tallinn and Vaida // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 117–129 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Tallinnas ja Vaidas.

578. Storå, J., Lõugas, L. Human exploitation and history of seals in the Baltic during Late Holocene // The Exploitation and Cultural Importance of Sea Mammals. Proceedings of the 9th Conference of the International Council of Archaeozoology, Durham, August 2002. – Oxford, 2004. – Lk. 95–106 : ill.

579. Zagorska, I., Lõugas, L. The tooth pendant head-dresses of Zvejnieki cemetery // MT, 8. – Tallinn, 2000. – Lk. 223–244 : ill.

580. Talvar, P. Archaeological investigations in Old Tallinn // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 86–91 : ill.
Res.: Arheoloogilistest uuringutest Tallinna vanalinnas.

581. Talvio, T. From Saaremaa to Paris. A miliaresion imitation and other coins found at Piila // Studia numismatica, II. Festschrift Mihhail Nemirovitš-Dantšenko 80. Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, 3. – Tallinn, 2001. – Lk. 206–212 : ill.
Res.: Saaremaalt Pariisi. Piilas leitud miliareesi jäljendus ja teised mündid.

582. Talvio, T. The coin hoard of Järise, 1685 // MT, 13. – Tallinn; Tartu, 2003. – Lk. 301–309 : ill.

583. Tamla, T. Bronzeschalen. Zeugnis der Christianisierung Estlands im 13. Jahrhundert? // Rom und Byzanz im Norden. Mission und Glaubenswechsel im Ostseeraum während des 8.–14. Jahrhunderts, II. – Stuttgart, 1998. – Lk. 9–36 : ill.

584. Tamla, T. Zum Grabraub in vor- und frühgeschichtlichen Gräbern Estlands // Studien zur Archäologie des Ostseeraumes von der Eisenzeit zum Mittelalter. Festschrift für Michael Müller-Wille. – Neumünster, 1998. – Lk. 291–297 : ill.

585. Tamla, Ü. A hoard from the prehistoric settlement of Tõrma // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 161–166 : ill.
Res.: Peitleid Tõrma muinasasulast.

586. Tamla, Ü. Excavations of the destroyed grave at Harmi // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 135–143 : ill.
Res.: Kaevamised lõhutud Harmi kalmel.

587. Tamla, Ü. Haruldasest hilisrauaaja hõbekäevõrust Angerjalt // Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat, 1994–1999. – Tartu, 2002. – Lk. 173–187 : ill.
Sum.: A rare silver bracelet from post-viking Iron Age from Angerja.

588. Tamla, Ü. Jalase küla muinasajast // Jalase küla aja ja looduse lood. – Jalase; Tallinn, 1997. – Lk. 24–34 : ill.

589. Tamla, Ü. Luksuslik ketassõlg Padiküla aardes // SK, 2. – Tallinn, 2004. – Lk. 202–222 : ill.
Sum.: Luxurious disc brooch in the Padiküla hoard.
Рез.: Роскошная дискообразная фибула в кладе из Падикюла.

590. Tamla, Ü., Kallavus, U. Kaks (?) väikest hõbekaussi Padiküla aardes // EAA, 7: 2. – 2003. – Lk. 123–139 : ill.
Sum.: Two (?) small siver bowls from the Padiküla hoard.

591. Tamla, Ü., Kallavus, U. Kaks hõbeaaret Angerja muinasasulast // MT, 5. – Tallinn, 1998. – Lk. 230–278 : ill.
Sum.: Two silver hoards from the ancient settlement of Angerja.

592. Tamla, Ü., Kallavus, U. Muinasaja lõpuperioodi hõbeaare Paunkülast // Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, II. – Tallinn, 2000. – Lk. 147–179 : ill.
Sum.: Silver hoard from Paunküla.

593. Tamla, Ü., Kallavus, U. The silver hoard from Paunküla // Fenno-Ugri et Slavi 1997. Cultural Contacts in the Area of the Gulf of Finland in the 9th–13th Centuries. Papers Presented by the Participants in the Archaeological Symposium 13–14 May 1997 in the National Museum of Finland. Museo viraston Arkeologian Osaston Julkaisuja, 8. – Helsinki, 1999. – Lk. 77–93 : ill.

594. Tamla, Ü., Kallavus, U. Väike hõbeaare Varbola Jaanilinnast // EAA, 2. – 1998. – Lk. 21–36 : ill.
Sum.: A small silver hoard from Varbola Jaanilinn.

595. Tamla, Ü., Kallavus, U., Leimus, I. Hõbeaare Lõhavere linnuselt // EAA, 6: 1. – 2002. – Lk. 3–24 : ill.
Sum.: The silver hoard from Lõhavere hillfort.

596. Tamla, Ü., Kallavus, U., Säre, M. Eksperimentaalarheoloogia: hõbedast muinasehte koopia valmistamine // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 347–376 : ill.
Sum.: Experimental archaeology: copying a prehistoric silver ornament.

597. Tamla, Ü., Kivistik, A. New archaeological sites in South Harjumaa: the settlement site, cup-marked stones and the base of a grave at Harmi // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 100–107 : ill.
Res.: Uued muistised Lõuna-Harjumaal: Harmi asulakoht, kultusekivid ja kalmease.

598. Tamla, Ü., Maldre, L. Artefacts of bone, antler and canine teeth among the archaeological finds from the hill-fort of Varbola // Crafting Bone: Skeletal Technologies through Time and Space. Proceedings of the 2nd Meeting of the (ICAZ) Worked Bone Research Group Budapest, 31 August – 5 September 1999. British Archaeological Reports. International Series, 937. – Oxford, 2001. – Lk. 371–381 : ill.

599. Tamm, J. Archaeological monitoring on the construction site of St. Bridget’s centre // AVE, 2000. – Tallinn, 2001. – Lk. 84–90 : ill.
Res.: Ehitusarheoloogilised järelevalvetööd Püha Birgitta keskuses.

600. Tamm, J. Archaeological monitoring on the construction site of St. Bridget’s centre in Pirita, Tallinn // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 165–173 : ill.
Res.: Arheoloogilised järelevalvetööd Tallinnas Pirital asuva Püha Birgitta keskuses.

601. Tamm, J. Combination of the castle and town in Tallinn // Castella Maris Baltici, 3–4 : Archaeologia Medii Aevii Finlandiae, V. – Turku; Tartu; Malbork, 2001. – Lk. 179–184 : ill.

602. Tamm, J. Franciscan St. Michaels’s Monastery of Rakvere, Estonia. Notes on building history // Hikuin, 24. – Moesgard, 1997. – Lk. 249–256 : ill.

603. Tamm, J. GAG hoonete ehitamine ja restaureerimistööd // 37 aastat Gustav Adolfi Gümnaasiumi. – Tallinn, 2001. – Lk. 11–20 : ill.

604. Tamm, J. Muinas-Tallinna loodusoludest ja maastikust kui eeldustest püsiasustuse tekkeks // “Kui vana on Tallinn?” 13. mail 2004 toimunud konverentsi ettekanded ja diskussioon. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised, 8. – Tallinn, 2004. – Lk. 28–43 : ill.
Sum.: On natural environment and landscape of ancient Tallinn as preconditions to the appearance of permanent settlement.

605. Tamm, J. Tallinna Püha Miikaeli kloostri ehitusloolisest kujunemisest // Vana Tallinn, VIII (XII). – Tallinn, 1998. – Lk. 49–64 : ill.
Zsfs.: Über die Baugeschichte des Tallinner St. Michaelisklosters.

606. Tamm, J. Tallinna veestikust ja muinasaja lõpu sadamakohtadest // MT, 13. – Tallinn; Tartu, 2003. – Lk. 311–324 : ill.
Sum.: The waters and harbour sites of Tallinn at the end of prehistoric times.

607. Tamm, J. Toompea arheoloogilisest uurimisest // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 377–394 : ill.
Sum.: The archaeological investigatioin of Toompea.

608. Tamm, J. Uusi ehitusloolisi andmeid Tallinna vanalinnast // Vana Tallinn, IX (XIII). – Tallinn, 1999. – Lk. 198–199.

609. Tamm, J., Mäll, J. Building archaeology investigations in the Cistertians St. Michael’s Nunnery in Tallinn // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 73–87 : ill.
Res.: Ehitusarheoloogilised uuringud tsistertslaste Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostris.

610. Tamm, J., Toos, G., Kalman, J., Mäll, J. The construction-archaeological investigations in the Cistercian St. Michael’s Convent in Tallinn // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 130–142 : ill.
Res.: Ehitusarheoloogilistest uurimistööd tsistertslaste Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostris.

611. Tarvel, E. Läänemaa varaajaloost // Läänemaa Muuseumi Toimetised, I. – Haapsalu, 1997. – Lk. 7–18.
Sum.: On the early history of the Western Estonian province of Läänemaa.

612. Tiirmaa, U. Tartu Jaani kiriku alumise matustetsooni kirstudest ja nende etnograafilisest võrdlusmaterjalist // TÜ AKT, 9. – 1997. – Lk. 71–98 : ill.
Zsfs.: Über die Särge des unteren Bestattungshorizonts der Tartuer Johanniskirche und ihre ethnographischen Parallelen.

613. Tsirk, A., Kriiska, A. Kivitöötlemine lõhestustehnikas. Eksperimentaal-arheoloogilisi vaatekohti // Ajalooline Ajakiri. – 1998, 4. – Lk. 5–14 : ill.
Sum.: Flint-knapping. Perspectives in experimental archaeology.

614. Tvauri, A. Archaeological excavations in the gate building of Põltsamaa Castle // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 127–131 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Põltsamaa linnuse väravahoones.

615. Tvauri, A. Archaeological investigations at Küüni Street 3/5 in Tartu // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 175–178 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Tartus Küüni 3/5 hoovis.

616. Tvauri, A. Archaeological investigations at the Bishop’s Castle of Varbek (Kastre) // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 152–159 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Varbeki (Kastre) piiskopilinnusel.

617. Tvauri, A. Archaeological investigations at the former building of Academia Gustaviana (Jaani Street 8) in Tartu // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 137–143 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Tartus Academia Gustaviana (Jaani tänav 8) restaureerimisobjektil.

618. Tvauri, A. Archaeological investigations in the old part of Viljandi // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 81–86 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Viljandi vanalinnas.

619. Tvauri, A. Archaeological investigations in the old town of Viljandi, at 4 Pikk Street // AVE, 2000. – Tallinn, 2001. – Lk. 103–107 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Viljandi vanalinnas Pikk tänav 4 krundil.

620. Tvauri, A. Arheoloogilised kaevamised Viljandi linnuses 1939. aastal // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 1999. – Viljandi, 2000. – Lk. 79–94 : ill.
Sum.: The 1939 archaeological excavations in Viljandi Order Castle.

621. Tvauri, A. Arheoloogilised uuringud Viljandi linnuses 1998. aastal // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 1998. – Viljandi, 1999. – Lk. 20–27 : ill.
Sum.: Archaeological research at the south wall of the Convent Building of the Order Castle of Viljandi.

622. Tvauri, A. Balti arheoloogia maailmaajaloo pöörises ehk gooti teooria saatus // EAA, 7: 1. – 2003. – Lk. 38–71 : ill.
Sum.: Baltic archaeology in the course of world history or the fate of the hypothesis about Goths in the Eastern Baltic.

623. Tvauri, A. Cup-marked stones in Estonia // Folklore, 11. – Tartu, 1999. – Lk. 113–169 : ill.

624. Tvauri, A. Eesti lohukivid // TÜ AKT, 9. – 1997. – Lk. 11–53 : ill.
Sum.: Cup-marked stones in Estonia.

625. Tvauri, A. Keskaegne pottsepaahi Viljandi vanalinnast // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 1998. – Viljandi, 1999. – Lk. 28–39 : ill.
Sum.: Medieval pottery kiln found in Viljandi Old Town.

626. Tvauri, A. Keskiaikainen saviastioiden polttouuni Viljandista // Tekniikan Waiheita. Teknologian historian aikakauslehti. – 1999, 1. – Lk. 45–49 : ill.

627. Tvauri, A. Liivi sõja aegne Vene keraamika Eesti linnustes ja linnades // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 395–419 ill.
Sum.: Pottery of Russian origin from the period of the Livonian War (1558–1583) in Estonian castles and towns.
Рез.: Русская керамика эпохи Ливонской войны (1558–1583) в городах и крепостях Эстонии.

628. Tvauri, A. Loode-Vene päritolu slaavi keraamika Eestis 11.–16. sajandil // EAA, 4: 2. – 2000. – Lk. 91–119 : ill.
Sum.: Slavic pottery in Estonia in the 11th–16th centuries.

629. Tvauri, A. Lõuna-Eesti noorema rauaaja linnuste ja külade arheoloogilise leiumaterjali erinevused // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 275–300 : ill.
Sum.: Differences in the find material of the Late Iron Age hill-forts and villages of Southern Estonia.

630. Tvauri, A. Ohvrikividest // Mäetagused, 11. – Tartu, 1999. – Lk. 34–57 : ill.
Sum.: Sacred stones.

631. Tvauri, A. Pihkva pottsepad Viljandis ja Tartus 13. sajandil // EAA, 4: 1. – 2000. – Lk. 21–30 : ill.
Sum.: The Russian potters in Viljandi and Tartu in the 13th century.

632. Tvauri, A. Rescue excavations on Kaubi village cemetery and supervision in the churchyards of Kambja and Nõo // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 133–140 : ill.
Res.: Päästekaevamised Kaubi külakalmistul ja järelevalvetööd Kambja ning Nõo kirikuaias.

633. Tvauri, A. Rescue excavations on the settlement site of Ala-Pika // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 161–164 : ill.
Res.: Päästekaevamised Ala-Pika asulakohal.

634. Tvauri, A. The archaeological investigations in Viljandi, Tartu and Kärkna // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 54–62 : ill.
Res.: Arheoloogilistest uuringutest Viljandis, Tartus ja Kärknas.

635. Tvauri, A. The medieval potter’s kiln from the Old Town of Viljandi // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 89–95 : ill.
Res.: Keskaegne pottsepaahi Viljandi vanalinnast.

636. Tvauri, A. Viljandi linnamüüri arheoloogilised uuringud aastatel 1997–1999 // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2000. – Viljandi, 2001. – Lk. 92–110 : ill.
Sum.: The archaeological investigations of the medieval fortifications of Viljandi in 1997–1999.

637. Tvauri, A. Viron keskiajanarkeologia 1991–2003 // SKAS. – 2004, 2. – Lk. 4–26 : ill.

638. Tvauri, A., Vindi, A. Avastatud linnamägi Karula kõrgustikul // TÜ AKT, 9. – 1997. – Lk. 124.
Sum.: A newly found hill-fort at Karula heights.

639. Tõnisson, E. Die Wallburg Varbola – ein Zentrum im westlichen Estland. Aspekte zur militärischen, politischen und sozialen Funktion // Europeans or Not? Local Level Strategies on the Baltic Rim 1100–1400 AD. CCC papers, 1. – Oskarshamn, 1999. – Lk. 173–184 : ill.

640. Tõnisson, E. Estland und die Europäisierung: 11.–12. Jahrhundert // Culture Clash or Compromise? : The Europeanisation of the Baltic Sea Area 1100–1400 AD. Acta Visbyensia, XI. – Visby, 1998. – Lk. 37–44 : ill.

641. Tõnisson, E. Liivi muinaskultuuri kujunemisest // Õdagumeresoomõ lõuna-piiŕ. Konverents Kütioron märdikuu 28.–30. 1996. Võro Instituudi toimõtiseq, 1. – Võro, 1997. – Lk. 104–112 : ill.

642. Tõnisson, E. Sossolid olid maa rahvas // Keel ja Kirjandus. – 2000, 9. – Lk. 675–677.

643. Vaba, A., Valk, H. Prehistoric settlements in Viljandi: new evidence // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 82–90 : ill.
Res.: Uusi andmeid Viljandi muinasasulatest.

644. Valk, H. A subgroup of the “Hanseatic brooches” in Estonia // The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic History and Archaeology. Proceedings of the First and Second Seminar, Tartu, Estonia 6th–7th June 1997 and 26th–27th June 1998. – Tartu, 1999. – Lk. 85–100 : ill.
Res.: Kaart ümbritseva nõelaga rõngassõled Eestis.

645. Valk, H. About the burial customs and grave forms in Estonia // Vanhojen luiden kertomaa. – Helsinki, 1997. – Lk. 29–51 : ill.

646. Valk, H. About the early medieval and prehistoric contacts of the Votians and the Daugava Livonians // Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13.8.2000 Tartu. Pars VIII : Dissertationes sectionum Litteratura Archaeologia & Anthropologia & Genetica & Acta Congressus. – Tartu, 2001. – Lk. 365–371.

647. Valk, H. About the transitional period in the burial customs in the region of the Baltic Sea // Culture Clash or Compromise? : The Europeanisation of the Baltic Sea Area 1100–1400 AD. Acta Visbyensia, XI. – Visby, 1998. – Lk. 237–250 : ill.

648. Valk, H. Archaeological investigations at Siksälä and Podmotsa: chapel site, cemetery and stone cross // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 122–131 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Siksäläs ja Podmotsas: kabeliase, küla-kalmistu ja kivirist.

649. Valk, H. Archaeological investigations in late prehistoric – early medieval Viljandi and in Pilistvere churchyard // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 39–53 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Viljandis ja Pilistvere kirikaias.

650. Valk, H. Archaeological investigations in Otepää and its surroundings in 1996 // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 124–129 : ill.
Res.: Arheoloogilistest uurimistöödest Otepääl ja Otepää ümbruses 1996. aastal.

651. Valk, H. Archaeological investigations in Viljandi // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 130–136 : ill.
Res.: Arheoloogilistest uurimistöödest Viljandis.

652. Valk, H. Arheoloogilise kohainfo koondandmebaas ja andmed Lõuna-Eesti muististe kohta // Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti Keele- ja Kultuuriuuringute Keskuse Aastaraamat, III. – Tartu, 2004. – Lk. 135–142.

653. Valk, H. Artefacts in Estonian urban churchyards: reflections on different traditions and ideologies // Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einfluβnahme–Rezeption–Wandel. Culture Clash or Compromise, VIII. – Schwerin, 2004. – Lk. 103–112 : ill.

654. Valk, H. Besieging constructions from 1223 in Viljandi // AVE, 2000. – Tallinn, 2001. – Lk. 65–79 : ill.
Res.: 1223. aasta piiramisrajatised Viljandis.

655. Valk, H. Christian and non-christian holy sites in medieval Estonia: a reflection of ecclesiastical attitudes towards popular religion // The European Frontier. Clashes and Compromises in the Middle Ages. International Symposium of the Culture Clash or Compromise (CCC) Project and the Department of Archaeology, Lund University, Held in Lund October 13–15 2000. Lund Studies in Medieval Archaeology, 33. Gotland University College: Reports. CCC papers, 7. – Lund, 2004. – Lk. 299–310 : ill.

656. Valk, H. Christianisation in Estonia: a process of dual faith and syncretism // The Cross Goes North. Processes of Conversion in Northern Europe, AD 300–1300. – York, 2003. – Lk. 571–579.

657. Valk, H. Christianization and changes in faith in the burial traditions of Estonia in the 11th–17th centuries // Rom und Byzanz im Norden. Mission und Glaubenswechsel im Ostseeraum während des 8.–14. Jahrhunderts, II. – Stuttgart, 1998. – Lk. 37–55 : ill.

658. Valk, H. Eesti 13.–17. sajandi rahvausundi allikatest, uurimisseisust ja probleemidest : Estonian popular religion c. 1250–1700: sources, research and problems // Estland, Lettland und westliches Christentum. Estnisch-deutsche Beiträge zur baltischen Kirchengeschichte : Eestimaa, Liivimaa ja Lääne kristlus. Eesti-saksa uurimusi Baltimaade kirikuloost. – Kiel, 1998. – Lk. 75–102.

659. Valk, H. Excavations in Viljandi: new data about the final period of Iron Age and the besieging of 1223 // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 56–70 : ill. Lisa: L. Lõugas; vt. nr. 374.
Res.: Kaevamised Viljandis: uusi andmeid rauaaja lõppjärgu ja 1223. aasta piiramise kohta.

660. Valk, H. Livonia and North-Western Russia: reflections on communication and contacts in the archaeological material of rural sites // Староладожский сборник, 4. – Старая Ладога, 2001. – Lk. 21–32 : ill.

661. Valk, H. Lõuna-Eesti arheoloogilisest uurimisest // Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti Keele- ja Kultuuriuuringute Keskuse Aastaraamat, I. – Tartu, 2002. – Lk. 11–29.

662. Valk, H. Lõuna-Eesti kultuuriomapäradest 13.–17. sajandil // Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ. Konverents Kütioron märdikuu 28.–30. 1996. Võro Instituudi toimõtiseq, 1. – Võro, 1997. – Lk. 118–132 : ill.

663. Valk, H. Muinas-Viljandi Lossimägede taga // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 1999. – Viljandi, 2000. – Lk. 56–78 : ill.
Sum.: About the investigation of prehistoric Viljandi behind the Castle Hills area.

664. Valk, H. Mulgimaa arheoloogilisest uurimisest // Ettekandeid I mulgi konverentsilt. Mulgi Kultuuri Instituudi Toimetised, 1. – Viljandi, 2000. – Lk. 47–62 : ill.

665. Valk, H. Rõuge kihelkond: kaugem ajalugu ja muistised // Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus. – Tartu, 2001. – Lk. 11–41 : ill.

666. Valk, H. The christianisation of Estonia and changes in burial customs // Offa, 58 (2001). – Neumünster, 2003. – Lk. 215–222.

667. Valk, H. The distribution of medieval/post-medieval burial grounds of Western and Eastern Estonia: association with villages, manors and parish centres // Europeans or Not? Local Level Strategies on the Baltic Rim 1100–1400 AD. CCC papers, 1. – Oskarshamn, 1999. – Lk. 215–230 : ill.

668. Valk, H. Tsässon ja külakalmistu Põhja-Setumaa kultuuripildis // SK, 1. – Tallinn, 2003. – Lk. 219–252 : ill.
Sum.: Village chapels and village cemeteries in Northern Setumaa.
Рез.: Часовня и сельское кладбище в северной Сетумаа.

669. Valk, H. Uut hilismuinasaegsest ülikumajapidamisest Viljandi Suusahüppe-mäel ja 1223. aasta augustipiiramisest // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2002. – Viljandi, 2003. – Lk. 56–70 : ill.
Sum.: New data about late prehistoric manor on the Sky-jumping Hill in Viljandi and the besieging of 1223.

670. Valk, H. Viljandi Jaani kiriku kalmistu // MT, 14. – Tallinn; Tartu, 2004. – Lk. 421–450 : ill.
Sum.: The cemetery of St. John’s Church in Viljandi.

671. Valk, H. Viljandi linnuse 1223. a. piiramisrajatised // Viljandi Muuseumi Aastaraamat, 2000. – Viljandi, 2001. – Lk. 73–91 : ill.
Sum.: About the besieging constructions of Viljandi hill-fort in 1223.

672. Valk, H. Võre, sõel ja rist: võreripatsid ja nende tähendus // SK, 2. – Tallinn, 2004. – Lk. 233–313 : ill.
Sum.: Lattice, cross and sieve: sieve-shaped pendants and their meaning.
Рез.: Решетка, решето и крест: решетчатые подвески и их семантика.

673. Valk, H. Võrumaa matmiskombestikust 11.–17. sajandil // Kaika suvõülikuulõ kogomik, I–VIII (1989–1996). – Võro, 1997. – Lk. 115–118.

674. Valk, H., Karukäpp, R. Settlement history and its connection with the geomorphological preconditions on the Otepää heights, Southeastern Estonia // PACT, 57. – 1999. – Lk. 207–219 : ill.

675. Vedru, G. Archaeological evidence for settlement in the surroundings of Lake Kahala // PACT, 57. – 1999. – Lk. 405–414 : ill.

676. Vedru, G. Archaeological excavations in Jõelähtme and Kuusalu parishes // AVE, 2001. – Tallinn, 2002. – Lk. 41–47 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Jõelähtme ja Kuusalu kihelkonnas.

677. Vedru, G. Archaeological excavations in Kaberla and Lagedi villages // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 97–103 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Kaberla ja Lagedi külas.

678. Vedru, G. Archaeological excavations on the cemetery of Kodasoo and the settlement site of Lagedi // AVE, 2003. – Tallinn, 2004. – Lk. 90–95 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Kodasoo kalmel ja Lagedi asulakohal.

679. Vedru, G. Archaeological field work in the surroundings of Lake Kahala // AVE, 1998. – Tallinn, 1999. – Lk. 57–62 : ill.
Res.: Arheoloogilised välitööd Kahala järve ümbruskonnas.

680. Vedru, G. Maastik, aeg ja inimesed // MT, 11. – Tallinn; Tartu, 2002. – Lk. 101–122 : ill.
Sum.: Landscape, time and people.

681. Vedru, G. Muinasaegne asustus Kaberla piirkonnas // MT, 13. – Tallinn; Tartu, 2003. – Lk. 325–337 : ill.
Sum.: Prehistoric settlement in the surroundings of Kaberla.

682. Vedru, G. New archaeological data of the prehistory of Lake Kahala area // AVE, 1997. – Tallinn, 1997. – Lk. 62–66 : ill.
Res.: Uusi andmeid Kahala järve ümbruskonna muinasajast.

683. Vedru, G. New settlement sites in the surroundings of Lake Kahala and revision excavations of stone-cist grave // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 62–67 : ill.
Res.: Uued asulakohad Kahala järve ümbruses ja kivikirstkalme revisjon-kaevamised Hundikangrutel.

684. Vedru, G. People on river landscapes // Special Issue on Maritime Landscapes. EAA, 8: 2. – 2004. – Lk. 181–200 : ill.
Res.: Inimesed jõemaastikel.

685. Vedru, G. Põhja-Eesti külad // Eesti aastal 1200. – Tallinn, 2003. – Lk. 141–148 : ill.

686. Vedru, G. Põhja-Eesti muinasaegsest rannikukasutusest // EAA, 5: 2. – 2001. – Lk. 110–127 : ill.
Sum.: Human settlement on the North Estonian coastal plain in prehistoric times.

687. Vedru, G. Stone-cist graves, landscape and people // Spatial Analysis of Funerary Areas. – Plzeň, 2004. – Lk. 103–108.

688. Vedru, G. Värtnakedrad Eesti arheoloogilises leiumaterjalis // EAA, 3: 2. – 1999. – Lk. 91–114 : ill.
Sum.: Spidnle whorls in the archaeological material of Estonia.

689. Veski, S., Heinsalu, A., Klassen, V., Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Early Holocene coastal palaeoenvironment and ancient man on the shore of the Baltic Sea at Pärnu, southwestern Estonia // Quaternary International, 130: 1. – 2004. – Lk. 75–85 : ill.

690. Veski, S., Heinsalu, A., Lang, V., Kestlane, Ü., Possnert, G. The age of the Kaali meteorite craters and the effect of the impact on the environment and man: evidence from inside the Kaali craters, island of Saaremaa, Estonia // Vegetation History and Archaeobotany, 13: 3. – 2004. – Lk. 197–206.

691. Vissak, R. Archaeological investigations of the Laiuse Castle // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 118–126 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Laiuse linnusel.

692. Vissak, R. GPR surveys in three Estonian medieval towns // Archaeology in the Age of the Internet – CAA 97. Computer Applications and Quantitative Methods in Archaeology. Proceedings of the 25th Anniversary Conference, University of Birmingham, April 1997. British Archaeological Reports, International Series, 750. – Oxford, 1999.

693. Vissak, R. Results of the archaeological investigations at the SE foot of Toomemägi, Tartu // AVE, 1999. – Tallinn, 2000. – Lk. 113–120 : ill.
Res.: Tartu Toomemäe kagujalami arheoloogiliste uuringute tulemused.

694. Vissak, R. Small dishes made of staves – how different are they? // The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic History and Archaeology, II. Proceedings of the Third and Fourth Seminar, Tartu, Estonia 12th–13th June 1999 and 8th–10th June 2000. – Tartu, 2002. – Lk. 164–176 : ill.
Res.: Väikesed laudnõud – kui erinevad nad on?

695. Vissak, R. The condition of archaeological research in Tartu after 20 years of rescue excavations // The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic History and Archaeology. Proceedings of the First and Second Seminar, Tartu, Estonia 6th–7th June 1997 and 26th–27th June 1998. – Tartu, 1999. – Lk. 33–41 : ill.
Res.: Tartu arheoloogilise uurimise seis pärast 20 aastat päästekaevamisi.

696. Vissak, R., Heinloo, E. Archaeological investigation of the southern part of the Riia suburb of Tartu in 2001–2002 // AVE, 2002. – Tallinn, 2003. – Lk. 153–163 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud Tartu Riia eeslinna lõunaosas 2001–2002.

697. Vunk, A. Archaeological surveys and the topography of medieval Pärnu // The Medieval Town in the Baltic: Hanseatic History and Archaeology. Proceedings of the First and Second Seminar, Tartu, Estonia 6th–7th June 1997 and 26th–27th June 1998. – Tartu, 1999. – Lk. 42–48 : ill.
Res.: Arheoloogilised uuringud ja keskaegse Pärnu topograafia.

698. Vunk, A. Eesti arheoloogilised palverändurimärgid // EAA, 6: 1. – 2002. – Lk. 25–49 : ill.
Sum.: Archaeological pilgrim badges found in Estonia.

699. Vunk, A. Mentaliteedi peegeldus Pärnu kahlileidudel. Linnaarheoloogia teoreetilisi aspekte // EAA, 4: 2. – 2000. – Lk. 151–174 : ill.
Sum.: Reflection of mentality on stove-tile finds from Pärnu. Theoretical aspects of urban archaeology.

700. Vunk, A. Palverännakud 15. sajandi linlaste elus Eesti kirjalike ja arheoloogiliste allikate valguses // Vana Tallinn, XIII (XVII). Modus vivendi. – Tallinn, 2002. – Lk. 191–204 : ill.
Sum.: Pilgrimages in the everyday life of citizens, based on Estonian written and archaeological sources.

701. Vunk, A. Pärnu ja palverännakud // 100 aastat Pärnu Muinasuurimise Seltsi. Artiklite kogumik. Pärnumaa ajalugu, 1. – Pärnu, 1997. – Lk. 74–98 : ill.
Sum.: Pärnu and the pilgrimages.

702. Vunk, A. Saare-Lääne piiskopkonna kujunemisloost 1211–1251 // Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast : Bistum Ösel-Wiek. Artikelsammlung zum Mittelalter in Westestland. – Haapsalu, 2004. – Lk. 39–47 : ill.

703. Vunk, A. Vanimatest ahjupottidest Eestis // EAA, 2. – 1998. – Lk. 145–153 : ill.
Sum.: The earliest pot-like tiles in Estonia.

704. Vunk, A. Über die Entwicklungsgeschichte des Bistums Ösel-Wiek 1211–1251 // Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast : Bistum Ösel-Wiek. Artikelsammlung zum Mittelalter in Westestland. – Haapsalu, 2004. – Lk. 209–218 : ill.

705. Vuori, A. Fälschung eines Tallinner Artigs aus der Wende des XIV.–XV. Jh. // Studia numismatica, II. Festschrift Mihhail Nemirovitš-Dantšenko 80. Eesti Ajaloomuuseum: Töid ajaloo alalt, 3. – Tallinn, 2001. – Lk. 213–218 : ill.
Res.: Tallinna valeartig 15. sajandi algusest.

706. Williams, G. A hoard from Estonia in the British Museum // XII. Internationaler Numismatischer Kongress, Berlin 1997. Akten–Proceedings–Actes, II. – Berlin, 2000. – Lk. 986–989 : ill.

707. Аун М. Керамика в погребальном обряде у населения Восточной Эстонии и Псковской земли в I и в начале II тысячелетия н.э. (сравнительный анализ) // Псков в российской и европейской истории (к 1100-летию первого летописного упоминания), 1. – Москва, 2003. – Lk. 198–206 : ill.

708. Аун М. Уникальная костяная фигурка из Тарту // Памятники Старины. Концепции. Открытия. Версии. Памяти Василия Дмитриевича Белецкого 1919–1997, I. – Санкт-Петербург; Псков, 1997. – Lk. 49–52 : ill.

709. Белецкий С. Монеты в раскопках Георгиевской церкви на городище Воронич и строительная история храма // SK, 2. – Tallinn, 2004. – Lk. 314–333 : ill.
Res.: Voronitši linnusel asuva Georgi kiriku kaevamistel saadud mündid ja kiriku ehituslugu.
Sum.: The coins found from the excavations of the George’s Church at the hill-fort of Voronitsh and the building story of the church.

710. Крийска А. Новые результаты исслелований нарвской культуры в Эстонии // Древности Подвинья: исторический аспект. По материалам круглого стола, посвященного памяти А. М. Микляева (6–8 октября 1999 г.). – Санкт-Петербург, 2003. – Lk. 84–93 : ill.

711. Кулмар Т. Время теней // Самоопределение и независимость Эстонии. – Таллин, 2001. – Lk. 35–48.

712. Лаул С. Ранний железный век в Южной Эстонии и «предкурганная культура» // Памятники Старины. Концепции. Открытия. Версии. Памяти Василия Дмитриевича Белецкого 1919–1997, I. – Санкт-Петербург; Псков, 1997. – Lk. 402–409 : ill.

713. Леймус И. Русский денежный счет 12 века – свой или заимствованный? // Монета. Coin. Международный нумизматический альманах, 8. – Вологда, 2001. – Lk. 23–30.

714. Марк К. Ю. Антропология пермских финнов в связи с вопросами их этногенеза // Антропология современных финно-угорских народов. – Москва, 2000. – Lk. 153–164.

715. Никитюк А. Предварительные результаты раскопок городища Нарва-Йоаорг // AVE, 1996 / Stilus, 7. – Tallinn, 1997. – Lk. 68–78 : ill.
Sum.: Investigations on the hill-fort of Narva Joaoru.
Res.: Uurimistöödest Narva Joaoru linnusel.

716. Соколовский В. Возникновение Таллина (к 50-летию археологических раскопок на Ратушной площади) // Псков в российской и европейской истории (к 1100-летию первого летописного упоминания), 1. – Москва, 2003. – Lk. 244–253 : ill.

717. Соколовский В., Белецкий С. В. Псковская грамота ХУ в. Из археологических раскопок в Таллине // Псков в российской и европейс-кой истории (к 1100-летию первого летописного упоминания), 1. – Москва, 2003. – Lk. 138–143 : ill.

718. Соколовский В. А., Белецкий С. В. Новая псковская грамота XV в. // Сфрагистика и история культуры. Сборник научных трудов, посвященный юбилею В. С. Шандровской. – Санкт-Петербург, 2004. – Lk. 115–121 : ill.

719. Тваури А. Псковские гончары в Тарту и Вильянди в XIII в. // Археология и история Пскова и Псковской земли. Материалы научных семинаров за 2001–2002 гг. – Псков, 2003. – Lk. 257–261 : ill.

720. Тваури А. Следы города Юрьева с 1030 по 1061 г. в культурном слое нынешнего Тарту // Псков в российской и европейской истории (к 1100-летию первого летописного упоминания), 1. – Москва, 2003. – Lk. 240–244 : ill.

721. Труммал В. Археологические исследования средневекового Тарту // Памятники Старины. Концепции. Открытия. Версии. Памяти Василия Дмитриевича Белецкого 1919–1997, II. – Санкт-Петербург; Псков, 1997. – Lk. 344–350 : ill.

722. Труммал В. Некоторые элементы средневековой немецкой городской культуры в свете археологических исследований в Тарту // Историческая археология. Традиции и перспективы. К 80-летию со дня рождения Данила Антоновича Авдусина. – Москва, 1998. – Lk. 288–301.

723. Тыниссон Э. Замок и его округа в начале XIII в. в Эстонии // Раннесредневековые древности северной Руси и ее соседей. – Санкт-Петербург, 1999. – Lk. 221–227 : ill.

724. Тыниссон Э. Терминология древнеэстонских укреплений в средневековых письменных источниках // Памятники Старины. Концепции. Открытия. Версии. Памяти Василия Дмитриевича Белецкого 1919–1997, II. – Санкт-Петербург; Псков, 1997. – Lk. 356–360.

725. Хеапост Л. Генетическая дивергенция эстонцев // Вестник антропологии, 6. – 1999. – Lk. 79–96 : ill.

Comments are closed.