Teaduslikud artiklid

57. Abakumova, M. Taimseid ja loomseid leide Tartu vanalinnast // Tartu ja kultuur. – Tallinn, 1990. – Lk. 22–30.

58. Åkerlund, A., Regnell, M., Possnert, G. Stratigraphy and Chronology of the Lammasmägi Site at Kunda // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 253–272 : ill.

59. Allmäe, R. The changes in craniometric characteristics of children and juveniles (on the basis of Tääksi medieval cemetery) // Papers on Anthropology. – VI : Proceedings of the 7th Tartu International Anthropological Conference, 29 May – 2 June. – Tartu, 1995. – Lk. 12–17.

60. Allmäe, R. Tääksi külakalme kranioloogilise materjali analüüs // Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Bioloogia. – 1996. – Kd. 45, nr. 3/4. – Lk. 137–154 : ill.
Sum.: Analyses of craniological material from the cemetery of the village of Tääksi.

61. Alttoa, K. Tartu keskaegsetest kaitsemüüridest ja peamisest muinasteest // TÜ AKT. – 1995. – 8. – Lk. 141–150 : ill.
Zsfs.: Über die mittelalterliche Stadtmauer und den vorgeschichtlichen Hauptverkehrsweg in Tartu.

62. Alttoa, K., Aus, T., Lange, K., Tamm, J. Neue Angaben zur Baugeschichte der Burgen in Rakvere, Paide und Narva // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 4. – Lk. 391–398 : ill.
Res.: Uusi andmeid Rakvere, Paide ja Narva linnuse ehitusloost.
Рез.: Новые данные из истории строительства замков Раквере, Пайде и Нарвы.

63. Alttoa, K., Aus, T., Lange, K., Tamm, J. Über Untersuchungen der Burgen in Rakvere, Paide und Narva // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 390–397 : ill. Res.: Uurimistöödest Rakvere, Paide ja Narva linnusel.
Рез.: Об исследовании замков в Раквере, Пайде и Нарва.

64. Alttoa, K., Aus, T., Tamm, J. Die bauarchäologischen Untersuchungen der Burg Narva in den Jahren 1984–1985 // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 402–406 : ill.
Res.: Narva linnuse ehitusarheoloogilisest uurimisest 1984.–1985. aastal.
Рез.: Строительно-археологические исследования Нарвского замка.

65. Alttoa, K., Aus, T., Tamm, J. Narva Castle – an Outpost of the Occident // Castella Maris Baltici. – II. – Nyköping, 1996. – Lk. 13–18 : ill.
Zsfs.: Die Burg Narva – Vorpost des Abendlandes.

66. Alttoa, K., Aus, T., Tamm, J. Uut Narva linnusest // EL. – 1989. – Nr. 3. – Lk. 188–194; 205; 207 : ill.
Рез.: Новые данные о Нарвском замке.
Sum.: New data on the Narva Castle.

67. Alttoa, K., Tamm, J. A Glimpse at Research into Historic Towns in Estonia : Current Results and Perspectives // PACT. – 1992. – 37. – Lk. 63–76 : ill.

68. Annuk, M., Utsal, K., Aus, T., Kalling, K. Archaeological Evidence of Urinary tract Stone Disease in Estonia // Papers on Anthropology. – VI : Proceedings of the 7th Tartu International Anthropological Conference, 29 May – 2 June. – Tartu, 1995. – Lk. 24–26 : ill.

69. Aun, M. Zum Problem der Entstehung und der Entwicklung der Hügelbestattungen in Ostestland // Finno-Ugric Studies in Archaeology, Anthropology and Ethnography : Estonian Papers Presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syktyvkar, 24–30 July, 1985). – Tallinn, 1990. – Lk. 16–28 : ill.

70. Aun, M. Tartu keskaegse eeslinna kultuurkihist Küüni tänava arheoloogilise materjali põhjal // TÜ AKT. – 1995. – 8. – Lk. 91–97 : ill.
Zsfs.: Über die Kulturschicht der mittelalterlichen Vorstadt von Tartu aufgrund des in der Küüni-Strasse geborgenen archäologischen Materials.

71. Aus, T. Kus nägi Modena Wilhelm Tarvanpead? // EL. – 1986. – Nr. 9. – Lk. 596–599; 621; 623 : ill.
Рез.: Где Вильгельм Моденский видел Тарванпеа?
Sum.: Where did Wilhelm of Modena see an auroch’s head?

72. Aus, T. Neue Angaben zur älteren Besiedlung von Rakvere // TATÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 456–463 : ill.
Res.: Uusi andmeid Rakvere vanemast asustusest.
Рез.: Новые данные о древнейшем поселении в Раквере.

73. Aus, T. Rakvere Teatrimäe vanem asustus // Stilus. – 1993. – Nr. 4 (1). – Lk. 5–17 : ill.
Sum.: Ancient settlement at Rakvere Teatrimägi.

74. Aus, T. Tallinna keskaegsed savinõud : Uurimus savinõude süstematiseerimisest Harju tänava äärest saadud nõuleidude põhjal // Stilus. – 1992. – Nr. 3. – Lk. 5–49 : ill.
Sum.: Medieval Pottery of Tallinn : An essay on the systematization of pottery on the basis of the finds from Harju Street.

75. Aus, T., Dubovik, B. Vorläufige Ausgrabungsergebnisse von der Harju-Straße in Tallinn // TATÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 4. – Lk. 349–354 : ill.
Res.: Tallinna Harju tänava kaevamiste esialgsed tulemused.
Рез.: О предварительных результатах раскопок на ул. Харью в Таллине.

76. Aus, T., Tammet, M. Mida räägib linna ajalooline muld? // EL. – 1991. – Nr. 1. – Lk. 26–29; 60; 62 : ill.
Рез.: О чем рассказывает «историческая» почва города.
Sum.: Soil – the most important component of the cultural layer of a town.

77. Creutz, K. An I-type spearhead revealed by the X-ray method // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 3. – Lk. 319–333 : ill.
Res.: Röntgenuuringuga määratud I-tüüpi odaots.
Рез.: Определение принадлежности наконечника копья к типу I рентгеновским методом.

78. Creutz, K. Late Iron Age contacts between Saaremaa and Gotland in the light of the M-type spearheads // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 482–515 : ill.
Res.: M-tüüpi odaotsad Saaremaal ja Ojamaal. Võrdlev analüüs.
Рез.: Наконечники копий типа М с островов Сааремаа и Готланд. Сравнительный анализ.

79. Creutz, K. Scandinavian contacts in Estonia during the Late Iron Age // Stilus. – 1994. – Nr. 5. – Lk. 46–58 : ill.
Res.: Skandinaavia kontaktid Eestiga nooremal rauaajal.

80. Deemant, K. Der Siedlungsplatz von Proosa // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 398–400 : ill.
Res.: Proosa asulakoht.
Рез.: Поселение Прооза.

81. Deemant, K. Eestlaste keskaegsest materiaalsest kultuurist (13.–17. saj.) // Tallinna Linnamuuseumi aastaraamat. – 1992. – Lk. 9–25 : ill.

82. Deemant, K. Fortsetzung der Ausgrabungen auf dem Siedlungsplatz Proosa. – TATÜ. – 1991. – Kd. 40, nr. 4. – Lk. 396–397 : ill.
Res.: Kaevamistöödest Proosa asulakohal.
Рез.: Продолжение раскопок поселения Прооза.

83. Deemant, K. Keskaegse Proosa asulakoha kaevamiste tulemusi // Tallinna Linnamuuseumi aastaraamat. – 1993. – Kd. II. – Lk. 4–14 : ill.
Summary.

84. Deemant, K. Kodu-uurijate osast Eesti muuseumide arengus // Kodu-uurimise teateid. – Nr. 13. – Tallinn, 1988. – Lk. 20–33 : ill.

85. Deemant, K. Neue Angaben über den Siedlungsplatz Proosa // TATÜ. – 1992. – Kd. 41, nr. 4. – Lk. 283–284 : ill.
Res.: Uusi andmeid Proosa asulakohast.
Рез.: Новые данные о поселении Прооза.

86. Deemant, K. Neue Ausgrabungen vom mittelalterlichen Siedlungsplatz Proosa // TATÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 436–438 : ill.
Res.: Uusi andmeid Proosa keskaegselt asulakohalt.
Рез.: Новые данные о средневековом поселении Прооза.

87. Deemant, K. Neue Funde vom Siedlungsplatz Proosa // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 384–385 : ill.
Res.: Uusi leide Proosa asulakohalt.
Рез.: Новые находки из селища Прооза.

88. Deemant, K. Neue Materialien von dem spätmittelalterlichen Siedlungsplatz Proosa // TATÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 4. – Lk. 348–349 : ill.
Res.: Uusi materjale Proosa hiliskeskaegsest asulakohast.
Рез.: Новые материалы о позднесредневековом селище Прооза.

89. Deemant, K. Über die Ausgrabungen auf dem Siedlungsplatz Proosa // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 4. – Lk. 375–376 : ill.
Res.: Proosa asulakoha kaevamistest.
Рез.: О раскопках селища Прооза.

90. Deemant, K. Über die Ausgrabungen auf dem Siedlungsplatz Proosa 1992–1994 // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 426–428 : ill.
Res.: Kaevamistest Proosa asulakohal 1992–1994.
Рез.: О раскопках на поселении Прооза.

91. Deemant, K. Über die Untersuchung in Proosa // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 448–450 : ill.
Res.: Uurimistöödest Proosal.
Рез.: Исследования в Прооза.

92. Dolley, M., Leimus, I. Unikaalne anglonormanni penn Maidla aardes // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 3. – Lk. 314–316 : ill.
Рез.: Уникальная англонорманская монета из майдлаского клада.
Sum.: A unique Anglo-Norman penny from the Maidla hoard.

93. Dubovik, B., Lange, K. Kolmest majast Viru tänaval // Vana Tallinn. – 1996. – VI (X). – Lk. 31–40; 185–186 : ill.
Zsfs.: Drei Häuser in der Virustraße.

94. Geiger, H.-U. Schweizerische Münzen aus den wikingerzeitlichen Funden Estlands // Studia Numismatica : Festschrift Arkadi Molvõgin 65. – Tallinn, 1995. – Lk. 27–35 : ill.
Res.: Šveitsi mündid Eesti viikingiaegsetest leidudest.

95. Hackens, T. L’Estonie: le pays, les hommes et leur patrimoine culturel. Bilan pour un avenir qui a commencé // PACT. – 1992. – 37. – Lk. 17–19.

96. Haiba, E., Peets, J., Rõuk, A.-M., Ütt, A. Lehmja ja Kärevere muinasasulate kultuurkihi fosfaatanalüüsi tulemusi // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 74–84 : ill.
Рез.: О результатах фосфатного анализа культурного слоя древних поселений Лехмья и Кяревере.
Sum.: On results of the phosphate survey of the cultural layer of the ancient settlements in Lehmja and Kärevere.

97. Hansson, A.-M., Hiie, S., Kihno, K., Masauskaite, R., Moe, D., Seiriene, V., Torske, N. A Vegetation Historical Study of Jõhvikasoo, an Ombrogenous Mire at Tuiu, Saaremaa, Estonia // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 39–55 : ill.

98. Hårdh, B. Baltic Connections and Silver Hoards. Some Speculations on the Use of Silver in the Baltic Region // Studia Numismatica : Festschrift Arkadi Molvõgin 65. – Tallinn, 1995. – Lk. 36–42 : ill.
Res.: Sidemed Baltikumis ja hõbeda-aarded. Mõningaid spekulatsioone hõbeda kasutamisest Balti regioonis.

99. Hatz, V. Die Otto-Adelheid-Pfennige in den Münzfundens Estlands // Studia Numismatica : Festschrift Arkadi Molvõgin 65. – Tallinn, 1995. – Lk. 49–53 : ill.
Res.: Otto-Adelheidi pennid Eesti mündileidudes.

100. Heapost, L. A comparative characterization of Estonian cranial samples of the II millennium A.D. // Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum Jyväskylä 10.–15. 8. 1995. Pars VII. Litteratura, Archaeologia & Anthropologia. – Jyväskylä, 1996. – Lk. 278–282.

101. Heapost, L. A population-genetic characterization of the Estonians // Population of the Nordic Countries : Human Population Biology from the Present to the Mesolithic. – Lund, 1993. – Lk. 216–225.

102. Heapost, L. Ethnogenesis of the Estonians in the Light of Anthropological Data // Finno-Ugric studies in archaeology, anthropology and ethnography : Estonian Papers Presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syktyvkar, 24–30 July, 1985). – Tallinn, 1990. – Lk. 57–77.

103. Heapost, L. Makita kalmistu antropoloogiline aines // MT. – 1993. – 2. – Lk. 233–248.
Sum.: Anthropological material of Makita cemetery.

104. Heapost, L. On craniology of South-East Estonian population in XI–XVIII cc. // Papers on Anthropology. – VI : Proceedings of the 7th Tartu International Anthropological Conference, 29 May – 2 June. – Tartu, 1995. – Lk. 57–69 : ill.

105. Heapost, L. Population genetic structure of the Estonians // Physical Anthropology and Traditional Culture of Finno-Ugric Peoples : Materials of Soviet-Finnish Symp. Helsinki, May 1989. – Moscow, 1991. – Lk. 68–83.

106. Heapost, L. Population-genetic characterization of Vepsians and Karelians // Physical anthropology and population genetics of Vologda Russians. – Helsinki, 1993. – Lk. 76–81.

107. Heapost, L. The position of the Vepsians in the anthropological structure of the Baltic-Finns // Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Debrecen 27. VIII. – 2. IX. 1990 : Sessiones sectionum dissertationes historica, archaeologica et anthropologica. – Debrecen, 1990. – Lk. 215–220.

108. Heapost, L., Kivisild, T. Discrete cranial traits in 11th–17th cc. craniological samples from Estonia // Papers on Anthropology. – V. (TÜ Toimetised. – Nr. 951.) – Tartu, 1992. – Lk. 14–29.

109. Heapost, L., Viikmaa, M. Population genetic characteristics of South-Eastern Estonians // Papers on Anthropology. – V. (TÜ Toimetised. – Nr. 951.) – Tartu, 1992. – Lk. 30–35.

110. Heinsalu, Ü., Lang, V., Samel, H., Tamla, Ü. Archaeological trial excavations and detailed geological and soil studies in the area of fossil fields in the Abru forest of the Jalase village during 1992–1993 // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. –  Lk. 426–432 : ill.
Res.: 1992.–1993. aasta arheoloogilised proovikaevamised ning geoloogilised ja mullastiku detailuurimised Jalase küla muistsete põldude piirkonnas.
Рез.: Пробные археологические раскопки и детальные геологические и почвенные исследования территории древних полей в Ялазе в 1992–1993 годы.

111. Hicks, S., Lang, V., Miller, U. Conclusions // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 457–461.

112. Hiie, S. The Plant Macrofossil Record in the Lake Maardu Sediments. – PACT. – 1996. – 51. – Lk. 157–161 : ill.

113. Jaanits, K. Excavations at Narva // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 18–21 : ill.
Res.: Kaevamised Narvas.
Рез.: Раскопки в Нарве.

114. Jaanits, K. The Origin and Development of the Kunda Culture // Finno-Ugric studies in archaeology, anthropology and ethnography : Estonian Papers Presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syktyvkar, 24–30 July, 1985). – Tallinn, 1990. – Lk. 7–15.

115. Jaanits, K. Two Late Mesolithic/Early Neolithic coastal sites of seal hunters in Estonia // Man and Sea in the Mesolithic. – Oxford, 1995. – Lk. 247–249 : ill.

116. Jaanits, K., Ilomets, M. Umbusi mesoliitilise asula vanusest ja kohast Eesti keskmise kiviaja kronoloogias // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 54–64 : ill.
Рез.: О возрасте мезолитической стоянки Умбузи и месте ее в хронологии мезолита Эстонии.
Sum.: About the age of the Umbusi site and its place in the Mesolithic of Estonia.

117. Jaanits, L. Muinasteadus Tartu Ülikoolis 1920–1940 // MT. – 1995. – 3. – Lk. 9–53.
Sum.: Archaeology at Tartu University 1920–1940.

118. Jaanits, L. Nõukogude Eesti arheoloogia Tartu-periood // MT. – 1991. – I. – Lk. 20–44.
Sum.: Archaeology of Soviet Estonia during the Tartu period.
Рез.: Тартуский период советской эстонской археологии.

119. Jaanits, L. Põllumajanduse eelduste kujunemine // Eesti talurahva ajalugu. – Kd. 1. – Tallinn, 1992. – Lk. 42–56 : ill.

120. Jaanusson, H. Eesti ja Rootsi sidemetest muinasajal = Sveriges och Estlands kontakter under förhistorisk tid // Eesti ja Rootsi = Estland och Sverige. – Tallinn, 1993. – Lk. 9–13 : ill.

121. Jensen, J. S. Late-medieval Estonian coins in Danish hoards and finds // Studia Numismatica : Festschrift Arkadi Molvõgin 65. – Tallinn, 1995. – Lk. 69–75.
Res.: Hiliskeskaegsed Eesti mündid Taani leidudes.

122. Kalling, K. Paleoantropoloogilisi andmeid Tartu Jaani kiriku kalmistu 13.–14. sajandi matuste kohta // TÜ AKT. – 1995. – 8. – Lk. 47–58 : ill.
Zsfs.: Einige paläoanthropologische Bemerkungen zu den Bestattungen des 13.–14. Jh. auf dem Friedhof der Tartuer Johanniskirche.

123. Kalling, K. Viimsi kalmete luuainese antropoloogiline analüüs // V. Lang, Kaks tarandkalmet Viimsis, Jõelähtme kihelkonnas (Töid arheoloogia alalt. – Nr. 2.) – Tallinn, 1993. – Lk. 67–69.
Sum.: Anthropological analysis of cremated bones from Viimsi.

124. Kalm, V. X-ray Diffraction Analysis of Neolithic Ceramics: an Example from the Narva Area, South-Eastern Coast of the Gulf of Finland // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 385–396 : ill.

125. Karukäpp, R., Moora, T., Pirrus, R. Geological Events Determining the Stone Age Environment of Kunda // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 219–229 : ill.

126. Kihno, K. The Holocene Pollen Record from Saha Mire and its Correlation with the Vegetational History as recorded at Lake Maardu // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 181–188 : ill.

127. Kimmel, K., Rajamäe, R., Sakson, M. The Holocene Development of Tondi Mire, Northern Estonia: Pollen, Diatom and Chronological Studies // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 85–102 : ill.

128. Kiristaja, A. A new hillfort in Vastseliina parish, Võrumaa // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 465–468 : ill.
Res.: Uus linnamägi Võrumaal Vastseliina kihelkonnas.
Рез.: О новом городище в Вырумаа, приход Вастселийна.

129. Koff, T. Human Impact on the Development of the Vegetation of the Kurtna Kame Field in North-Eastern Estonia // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 421–439 : ill.

130. Kraut, A. Protection of Ancient Monuments and Sites in Present-day Estonia // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 21–25 : ill.

131. Kriiska, A. Archaeological excavations on the Neolithic site of Riigiküla IV // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 410–419 : ill.
Res.: Arheoloogilised väljakaevamised Riigiküla IV neoliitilisel asulakohal.
Рез.: Раскопки неолитического поселения Рийгикюла IV.

132. Kriiska, A. Archaeological studies on the Kõpu Peninsula // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 398–409 : ill.
Res.: Arheoloogilised uurimistööd Kõpu poolsaarel.
Рез.: Археологические исследования на полуострове Кыпу.

133. Kriiska, A. Archäologische Ausgrabungen auf dem Standort der ehemaligen Steinzeitsiedlung Kõpu I (Ristipõllu) // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 410–416 : ill.
Res.: Arheoloogilised väljakaevamised Kõpu I (Ristipõllu) kiviaja asulakohal.
Рез.: Раскопки стоянки каменного века Ристипыллу в Кыпу I.

134. Kriiska, A. Der Siedlungsplatz und die Grabstätte zu Lehmja-Pildiküla // TATÜ. – 1991. – Kd. 40, nr. 4. – Lk. 392–396 : ill.
Res.: Lehmja-Pildiküla asulakoht ja matmispaik.
Рез.: Поселение и место захоронений в Лехмья-Пилдикюла.

135. Kriiska, A. Narva jõe alamjooksu ala neoliitiline keraamika // MT. – 1995. – 3. – Lk. 54–115 : ill.
Sum.: Neolithic pottery of the lower reaches of the Narva River.

136. Kriiska, A. New Neolithic settlements in Riigiküla // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 448–454 : ill.
Res.: Uued neoliitilised asulakohad Riigikülas.
Рез.: Новые неолитические поселения в Рийгикюла.

137. Kriiska, A. Stone Age Settlements in the Lower Reaches of the Narva River, North-eastern Estonia // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 359–369 : ill.

138. Kriiska, A. The Neolithic Pottery Manufacturing Technique of the Lower Course of the Narva River // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 373–384 : ill.

139. Kriiska, A. Viron rannikkoalueen asutus ja pyyntikulttuurin erikoistuminen kivikaudella // Muinaistutkija. – Helsinki, 1996. – Nr. 4. – Lk. 1–6 : ill.

140. Kriiska, A., Lavi A. Der eisenzeitliche Siedlungsplatz Peatskivi // TATÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 4. – Lk. 344–348 : ill.
Res.: Peatskivi rauaaja asulakoht.
Рез.: Селище периода железа в Пеатскиви.

141. Kriiska, A., Mäesalu, A., Mänd, A. Haruldane tinatoos Pärnust // Ars estoniæ medii ævi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. – Tallinn, 1995. – Lk. 195–208 : ill.
Zsfs.: Eine seltene Zinndose aus Pärnu.

142. Kriiska, A., Mägi. T., Peets, J. Neues in der Experimentalarchäologie = Uut eksperimentaalarheoloogias = Новое в экспериментальной археологии // TATÜ. – 1991. – Kd. 40, nr. 4. – Lk. 400–412 : ill.

143. Kriiska, A., Rummi, P. Keraamika uurimise võimalikkusest II : Loodusteaduslike meetodite rakendamisest arheoloogilise keraamika uurimisel // Stilus. – 1996. – 1 (6). – Lk. 21–29; 60 : ill.
Sum.: On the application of scientific methods in the investigation of the archaeological pottery.

144. Kuiv, M. Estonian Clasp Buttons // Kontaktstencil 34 : Kommunikation. Rapport fra Kontaktseminaret på Mons Klint den 7. til 13. oktober 1990. – København, 1991. – Lk. 21–33.

145. Kulmar, T. Eesti muinasusundi hingefenomenoloogiast. I : Animism ja preanimism // Akadeemia. – 1992. – Nr. 7. – Lk. 1379–1392.

146. Kulmar, T. Eesti muinasusundi hingefenomenoloogiast. II : Hingekujutelmad Eesti muinasusundi vanimates kihistustes // Akadeemia. – 1992. – Nr. 8. – Lk. 1601–1620.

147. Kulmar, T. Eesti muinasusundi hingefenomenoloogiast. III : Hingekujutlused Eesti kiviaja arheoloogiaaineses // Akadeemia. – 1992. – Nr. 9. – Lk. 1870–1887.

148. Lang, V. A Pre-Roman tarand-grave and late Medieval fossil fields of Ilmandu, NW Estonia // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 429–436 : ill.
Res.: Eelrooma rauaaja tarandkalme ja hiliskeskaegsed fossiilsed põllud Ilmandus.
Рез.: Могильник с оградками доримского периода железа и позднесредневековые фоссильные поля в Илманду, Северо-Западная Эстония.

149. Lang, V. An early tarand-grave and clearance cairn at Tõugu, North Estonia // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 383–385 : ill.
Res.: Varane tarandkalme ja põllukivihunnik Tõugul.
Рез.: Ранний могильник с оградками и остатки древних полей в Тыугу.

150. Lang, V. Archaeological Evidence for Human Settlement near the Tondi Mire, Northern Estonia // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 69–83 : ill.

151. Lang, V. Archaeological excavations and inventories in the villages of Tõugu and Võhma, North Estonia // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 417–422 : ill.
Res.: Arheoloogilised välitööd Tõugul ja Võhmas.
Рез.: Археологические полевые работы в Тыугу и Выхма, Северная Эстония.

152. Lang, V. Arheoloogilise materjali kõrvutusvõimalustest õietolmudiagrammiga (Maardu järve ja selle ümbruse põhjal) // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 1–12 : ill.
Sum.: Possibilities of comparing archaeological material using pollen analytical data (with reference to the Maardu site, North Estonia).  Рез.: О способе сравнения археологического материала со спорово-пыльцевыми диаграммами (на основе изучения озера Маарду и его окрестностей).

153. Lang, V. Celtic and Baltic fields in North Estonia. Fossil field systems of the Late Bronze Age and Pre-Roman Iron Age at Saha-Loo and Proosa // Acta Archaeologica. – 1994. – Kd. 65. – Lk. 203–219 : ill.

154. Lang, V. Die eisenzeitliche Gesellschaft am Piritaunterlauf (Nordestland). – Kontaktstencil 32 : Rang och maktfördelning. Rapport från Kontaktseminariet i Juupajoki 9.–14. 10. 1988. – Helsingfors, 1990. – Lk. 43–60 : ill.

155. Lang, V. Die früheisenzeitliche Gesellschaft im Gebiet der estnischen Steingräber // Archaeologia Baltica. – Vilnius, 1995. – Lk. 107–120 : ill.  Santrauka: Ankstyvojo geležies amžiaus visuomenė Estijos akmeninių kapų teritorijoje.

156. Lang, V. Eesti labidaspeaga luunõelte dateerimisest // Stilus. – 1992. – 1. – Lk. 8–32 : ill.  Sum.: The dating of spade-headed bone pins of Estonia.

157. Lang, V. Eesti rahvastik enne ja pärast aastat 1200 // EAST. – 1990. – 3. – Lk. 8–12 : ill.

158. Lang, V. Estonian archaeology today – problems and perspectives // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 17–19.

159. Lang, V. Estonian Prehistory: Some Results of Investigation // PACT. – 1992. – 37. – Lk. 35–49 : ill.

160. Lang, V. Excavations in ancient fields of Saha-Loo and Proosa near Tallinn // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 379–382 : ill.  Res.: Väljakaevamised Saha-Loo ja Proosa muinaspõldudel Tallinna lähistel.  Рез.: Раскопки на древних полях в Саха-Лоо и Прооза близ Таллина.

161. Lang, V. Fossil Fields at Saha-Loo // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 22–26 : ill.  Res.: Fossiilsed põllud Saha-Lool.  Рез.: Древние поля в Саха-Лоо.

162. Lang, V. Muinaspõllud Saha-Lool // Stilus. – 1992. – 3. – Lk. 50–60 : ill.  Sum.: Ancient Fields at Saha-Loo.

163. Lang, V. Prehistoric and Medieval field systems in Estonia // Tools & Tillage. – Kd. VII. – Nr. 2–3 (1993–1994). – Copenhagen, 1995. – Lk. 67–82 : ill.

164. Lang, V. Rahva mälu võib usaldada // Kultuur ja Elu. – 1990. – Nr. 1. – Lk. 20–21 : ill.

165. Lang, V. Settlement archaeology in Estonia : The Rävala project // Cultural Ecology : One Theory? – Turku, 1994. – Lk. 99–117 : ill.

166. Lang, V. Stone grave II of Tõugu and some remains of prehistoric land use in North Estonia // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 420–426 : ill.  Res.: Tõugu II kalme ja mõned muistsed põllujääned Põhja-Eestis.  Рез.: Второй могильник в Тыугу и остатки древних полей в Северной Эстонии.

167. Lang, V. Zwei Tarandgräber in Viimsi // TATÜ. – 1991. – Kd. 40, nr. 4. – Lk. 369–373 : ill.  Res.: Kaks tarandkalmet Viimsis.  Рез.: Два каменных могильника с оградками в Виймси.

168. Lang, V. Tallinna ümbruse tarandkalmed // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 2. – Lk. 190–206 : ill.  Рез.: Каменные могильники с оградками в окрестностях Таллина.  Zsfs.: Die Tarandgräber in der Umgebung von Tallinn.

169. Lang, V. The hill-fort of Iru // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 53–60 : ill.

170. Lang, V. The Stone Age to Late Iron Age in the Maardu Area, Northern Estonia, as revealed by Archaeological Excavations. The Fossil fields at Saha-Loo // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 123–138 : ill.

171. Lang, V. Uusia näkökohtia maatalousyhteiskunnan kehityksestä rautakauden Virossa // Suomen varhaishistoria : Tornion kongressi 14.–16. 6. 1991. Esitelmät. Referaatit. (Studia Historica Septentrionalia. – 21.) – Rovaniemi, 1992. – Lk. 241–248.
Sum.: Some new Aspects of the Development of Iron Age Society in Estonia.

172. Lang, V. Varane maaviljelus ja maaviljelusühiskond Eestis: ääremärkusi mõningate arengutendentside kohta // MT. – 1995. – 3. – Lk. 116–181 : ill.
Sum.: Early farming and farming society in Estonia: marginal notes to some tendencies of development.

173. Lang, V. Über die Formierung der frühen Tarandgräber im östlichen Ostseegebiet // Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Debrecen, 27. VIII. – 2. IX. 1990. : Sessiones sectionum dissertationes historica, archaeologica et anthropologica. – Debrecen, 1990. – Lk. 308–313.

174. Lang, V. Über die Konstruktion des Mittelwalls auf dem Burgberg Iru // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 4. – Lk. 358–365 : ill.
Res.: Iru linnamäe keskvalli ehitusest.
Рез.: Об устройстве центрального вала городища Иру.

175. Lang, V. Ühe savinõutüübi ajaloost Loode-Eestis // MT. – 1991. – I. – Lk. 45–65 : ill.
Sum.: History of carinate vessels in North-West Estonia.
Рез.: К истории ребристых сосудов Северо-Западной Эстонии.

176. Lang, V., Kimmel, K. Archaeological and Palynological Evidence for Human Impact on the Vegetation of the Tondi Area, Northern Estonia // PACT. – 1996. –51. – Lk. 103–112 : ill.

177. Lang, V., Ligi, P. Muistsed kalmed ajaloolise demograafia allikana // MT. – 1991. – I. – Lk. 216–238.
Sum.: Ancient graves as a source of palaeodemography.
Рез.: Древние могильники как источник по палеодемографии.

178. Lang, V., Rõuk, A.-M. Improvement of interdisciplinary research on cultural and environmental heritage in Estonia // PACT. – 1992. – 37. – Lk. 15–16.

179. Lange, K. Varasematest uurimistöödest Tartu Jaani kirikus // TÜ AKT. – 1995. – 8. – Lk. 37–46 : ill.
Zsfs.: Über die früheren Untersuchungen in der Johanniskirche zu Tartu.

180. Lange, K. Über die Besiedlung der Westseite der tartuer Johanniskirche // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 413–417: ill.
Res.: Uurimistööd Tartus Jaani kirikus.
Рез.: Исследовательские работы в Тартуской церкви Св. Яана.

181. Lange, K. Über die mittelalterlichen Steinbauten an der Kompanie-Straße in Tartu // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 409–412 : ill.
Res.: Keskaegne kivihoonestus Tartus Kompanii tänaval.
Рез.: Средневековая каменная застройка на улице Компани в Тарту.

182. Lange, K., Leimus, I. Liivi sõja aegne mündiaare Paide linnusest // Eesti Kollektsionäär. – 1992. – Nr. 2 (3). – Lk. 24–27 : ill.
Рез.: Монетный клад времени Ливонской войны из Пайдеского замка.
Zsfs.: Ein Münzschatz aus der Zeit des Livländischen Krieges von der Burg Paide.

183. Laul, S. Die archäologische Areale im Baltikum: Kommentar // Itämerensuomalainen kultuurialue = The Fenno-Baltic cultural area : Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum, Jyväskylä 12. 8. 1995. (Castrenianumin toimitteita. – 49.) – Helsinki, 1995. – Lk. 176–179.

184. Laul, S. Die Ostseefinnen und ihre Nachbarvölker (im Licht des Vergleichs ihrer vorgeschichtlichen Gräberformen) // Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Debrecen 27. VIII. – 2. IX. 1990. : Sessiones sectionum dissertationes historica, archaeologica et anthropologica. – Debrecen, 1990. – Lk. 314–319.

185. Laul, S. Eesti kagupiir ja Setumaa kujunemine // Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1988–1993. – Tartu, 1995. – Lk. 142–151 : ill.

186. Laul, S. Einige gemeinsame Züge in den vorgeschichtlichen Trachten des Ostseefinnen // Finno-Ugric Studies in Archaeology, Anthropology and Ethnography : Estonian Papers Presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syktyvkar, 24–30 July, 1985). – Tallinn, 1990. – Lk. 29–39.

187. Laul, S. Kas lõunaeesti murdealade kujunemine on arheoloogiliselt jälgitav? // Emakeele Seltsi Aastaraamat 1984. – 30. – Tallinn, 1986. – Lk. 28–38.

188. Laul, S. Viron varhaiskeskiaikaisen kaakkoisrajan muodustumisen etnisestä ja kulttuuritaustasta // Suomen varhaishistoria : Tornion kongressi 14.–16. 6. 1991. Esitelmät. Referaatit. (Studia Historica Septentrionalia. – 21.) – Rovaniemi, 1992. – Lk. 295–303 : ill.
Zsfs.: Über den ethnischen und kulturellen Hintergrund der Ausbildung der mittelalterlichen politischen Grenze im südöstlichen Estland.

189. Laul, S. Vorwort // M. Schmiedehelm, Das Gräberfeld Gąsior (nach Materialien von F. E. Peiser). Redigiert und zum Druck vorbereitet vom S. Laul. (Archeologia Baltica. – IX.) – Łódź, 1990. – Lk. 7–9.

190. Laul, S. Über die frühgeschichtlichen Elemente in den estnischen Volkstrachten // Historia Fenno-Ugrica. – I : 2 = Congressus primus historiae Fenno-Ugricae. – Oulu, 1996. – Lk. 733–753 : ill.
Tiivistelmä: Varhaishistorialliset piirteet virolaisissa kansallispuvuissa.

191. Laul, S., Tõnisson, E. Muistsete sirpide ja vikatite kujunemisloost Eestis // MT. – 1991. – I. – Lk. 75–91 : ill.
Sum.: The forming of ancient sickles and scythes in Estonia.
Рез.: О развитии древних форм серпов и кос на территории Эстонии.

192. Lauringson, A. Teadlased ja kodu-uurijad Constantin Grewingki avastust kinnitamas // Tartu ja kultuur. – Tartu, 1990. – Lk. 136–139.

193. Lavi, A. Die Wirtschaftsbauten auf den estnischen eisenzeitlichen Siedlungsplätzen // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 47–52 : ill.

194. Lavi, A. Gruftgräberfeld und Opferlinde von Vedu // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 360–364 : ill.
Res.: Vedu kalmistu ja ohvripärn.
Рез.: Грунтовой могильник и жертвенная липа в Веду.

195. Lavi, A. Neue Angaben über den Burgberg Kurista // TATÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 4. – Lk. 331–335 : ill.
Res.: Uut Kurista linnamäest.
Рез.: Городище Куриста в свете новых данных.

196. Lavi, A. Nägemus Varbola väravakohast // EAST. – 1991. – Nr. 3. – Lk. 2–7 : ill.
Zsfs.: Rekonstruktionsversuch einer Torstelle auf der Wallburg Varbola.

197. Lavi, A. Tallinner Võllamägi (Galgenberg) – die mittelalterliche Hinrichtungsstätte // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 442–447 : ill.
Res.: Tallinna Võllamägi – keskaegne hukkamispaik.
Рез.: Лобное место средневекового Таллина.

198. Lavi, A., Niinre, A. Einige Merkmale der Bautenresten auf dem Siedlungsplatz Lehmja // TATÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 427–433 : ill.
Res.: Iseloomustavat Lehmja asulakoha ehitusjäänustest.
Рез.: О характере застройки селища Лехмья.

199. Lavi, A., Peets, J. Über den Burgberg Kurista // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 370–373 : ill.
Res.: Kurista linnamäest.
Рез.: О городище Куриста.

200. Lavi, A., Rõuk, A.-M. Paide ümbruse vanadest sooteedest // Paide – Eestimaa süda. – Paide, 1991. – Lk. 1–3 : ill.

201. Leimus, I. A fourteenth Agnus Dei penny of Aethelred II // Studies in late Anglo-Saxon coinage = Numismatiska Meddelanden. – XXXV. – Stockholm, 1990. – Lk. 157–163 : ill.

202. Leimus, I. Åbomynt i ett estnisk depåtfund // Svensk Numismatisk Tidskrift. – 1992. – Nr. 6. – Lk. 150–151 : ill.

203. Leimus, I. Das Münzwesen Revals (Tallinns) zu Anfang der schwedischen Zeit (1561–1594) // TATÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 2. – Lk. 181–196.
Res.: Tallinna mündindus Rootsi aja alguses (1561–1594).
Рез.: Монетное хозяйство Таллинна в начале шведского времени (1561–1594).

204. Leimus, I. Ein spätmittelalterliche Münzschatz von Üksnurme // TATÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 463–467.
Res.: Üksnurme mündileid.
Рез.: Юкснурмеский монетный клад.

205. Leimus, I. Einige Bemerkungen zu den Wormser Denaren vom Typ Dannenberg 845 // Fernhandel und Geldwirtschaft : Beiträge zum deutschen Münzwesen in sächsischen und salischer Zeit. Ergebnisse des Dannenberg-Kolloquiums 1990. – Sigmaringen, 1993. – Lk. 119–124 : ill.

206. Leimus, I. En ny Anund Jakob-variant funnen i Estland // Svensk Numismatisk Tidskrift. – 1993. – Nr. 4. – Lk. 96–97 : ill.

207. Leimus, I. Livonian mintmasters of the sixteenth century // Nordisk Numismatisk Årsskrift 1989–90. – 1994. – Lk. 113–139.

208. Leimus, I. Millal tuli Burchard Waldis Liivimaale? // Kleio. – 1988. – Nr. 1. – Lk. 78–81.

209. Leimus, I. Mündileid Karksi lossivaremetest // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 3. – Lk. 334–337 : ill.
Zsfs.: Der Münzfund auf der Burg Karksi.
Рез.: Находка монет на территории замка Каркси, Южная Эстония.

210. Leimus, I. Probemarken auf den Münzen der wikingerzeitlichen Schatzfunde Estlands // Commentationes de nummis saeculorum IX–XI in Suecia repertis. – Nova Series. – 6 (Sigtuna Papers : Proceedings of the Sigtuna symposium on Viking-Age coinage 1–4 June 1989.) – London, 1990. – Lk. 201–205.

211. Leimus, I. Swedish coins in Livonia in the first half of the 16th century (according to written sources) // Festskrift till Lars O. Lagerqvist = Numismatiska Meddelanden. – XXXVII. – Stockholm, 1989. – Lk. 243–246.

212. Leimus, I. Tallinna marga varaseimast mainimisest allikais // Kleio. – 1991. – Nr. 3. – Lk. 95; 126.
Sum.: The earliest mention of the Tallinn mark in the sources.

213. Leimus, I. Tallinna mündimeistrid 16. sajandil // Vana Tallinn. – III (VII). – Tallinn, 1993. – Lk. 7–31 : ill.
Zsfs.: Tallinner Münzmeister im 16. Jh.

214. Leimus, I. The Lund coins in Estonian Viking Age hoards // Contacts across the Baltic Sea During the Late Iron Age (5th–12th centuries). – University of Lund; Institute of Archaeology. – Report Series. – Nr. 43. – Lund, 1992. – Lk. 149–152 : ill.

215. Leimus, I. Udmøntningen i Tallinn under det danske styre 1219–1346 // Nordisk Numismatisk Unions Medlemsblad. – 1995. – Nr. 6. – Lk. 74–81 : ill.

216. Leimus, I. Viipurista Tallinnan rahamestariksi // Suomen Numismaattisen Yhdistyksen Tiedotuslehti. – 1991. – Nr. 3. – Lk. 58–61.

217. Leimus, I. Väike-Rõude aare 11. sajandi esimesest veerandist // MT. – 1991. – I. – Lk. 146–153 : ill.
Sum.: Hoard of Väike-Rõude from the 1st quarter of the 11th century.
Рез.: Клад из Вяйке-Рыуде первой четверти XI века.

218. Leimus, I. Ühest senitundmatust brakteaaditüübist Eesti XIII saj. alguse leidudes // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 456–465 : ill.
Zsfs.: Über einen bisher unerkannten Brakteatentyp aus estnischen Funden.
Рез.: Об одном, до сих пор неопределенного происхождения типе брактеатов в Эстонских находках начала 13 века.

219. Leimus, I., Dolley, M. A unique Anglo-Norman penny from an Estonian hoard // Numismatisk Årsskrift. – 1985/86. – Lk. 53–56 : ill.

220. Lepland, Aivo, Hang, T., Kihno, K., Sakson, M., Sandgren, P., Lepland, Aave. Holocene Sea-Level Changes and Environmental History in the Narva Area, North-Eastern Estonia // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 313–358 : ill.

221. Ligi, P. “Active Slavs” and “Passive Finns”: a reply // Fennoscandia archaeologica. – XI. – Helsinki, 1994. – Lk. 104–112.

222. Ligi, P. Eesti ja Rootsi sidemetest muinasajal = Sveriges och Estlands kontakter under förhistorisk tid // Eesti ja Rootsi = Estland och Sverige. – Tallinn, 1993. – Lk. 14–20 : ill.

223. Ligi, P. Etnilistest oludest Alutagusel muinas- ja keskajal // Ida-Virumaa rahvakultuurist. – Tallinn, 1992. – Lk. 5–9; 258–259; 271–272.
Sum.: About the ethnic situation in Alutaguse during the prehistoric times and the Mediaeval Ages.
Рез.: Об этнической ситуации в Алутагузе в периоды предистории и средневековья.

224. Ligi, P. Graves of Saaremaa in 400–1200 // Prehistoric Graves as a Source of Information : Symposium at Kastlösa, Öland, May 21–23, 1992. (Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens Konferenser. – 29.) – Uppsala, 1994. – Lk. 87–91 : ill.

225. Ligi, P. Joint barrows of Jõuga // TATÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 415–417 : ill.
Res.: Jõuga liitunud kääpad.
Рез.: Цепочечная группа курганов в Йыуга.

226. Ligi, P. Kirde-Eesti vadjapäraste kalmete uurimise tulemusi // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 3. – Lk. 267–282 : ill.
Рез.: Водские погребальные памятники Северо-Восточной Эстонии.
Sum.: Votic cemeteries in North-East Estonia.

227. Ligi, P. Marksistlikud voolud kaasaegses Lääne teoreetilises arheoloogias // Stilus. – 1996. – Nr. 6. – Lk. 4–20.

228. Ligi, P. National romanticism in archaeology: the paradigm of Slavonic colonization in North-West Russia // Fennoscandia archaeologica. – X. – Helsinki, 1993. – Lk. 31–39.
Komment.: Klejn, L. S. Overcoming national romanticism in archaeology // Fennoscandia archaeologica. – XI. – Helsinki, 1994. – Lk. 87–88.
Lebedev, G. Slavs and Finns in Northwest Russia revisited // Fennoscandia archaeologica. – XI. – Helsinki, 1994. – Lk. 89–95 : ill.
Panchenko, A. A., Petrov, N., Selin, A. “Language replacement” by Priit Ligi // Fennoscandia archaeologica. – XI. – Helsinki, 1994. – Lk. 96–99.
Trigger, B. G. Ethnicity: an appropriate concept for archaeology? // Fennoscandia archaeologica. – XI. – Helsinki, 1994. – Lk. 100–103.

229. Ligi, P. Saaremaa during the Viking Age // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 39–45 : ill.

230. Ligi, P. The Prehistory of Saaremaa // PACT. – 1992. – 37. – Lk. 163–173 : ill.

231. Ligi, P. Vadjalastest arheoloogi pilguga // Keel ja Kirjandus. – 1989. – Nr. 1. – Lk. 22–25.

232. Ligi, P. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9.–16. saj.) // MT. – 1993. – 2. – Lk. 7–175 : ill.
Sum.: Votic Graves in North-East Estonia (9th–16th centuries AD).

233. Ligi, P. Ühiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi ja rauaajal // MT. – 1995. – 3. – Lk. 182–270 : ill.
Sum.: Social systems in Estonia during the Late Bronze and Iron Ages.

234. Ligi, P., Mägi, T., Peets, J. The Lihulinn Stronghold in North-Western Saaremaa // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 21–28 : ill.

235. Ligi, P., Valk, H. Vadjapärased kalmistud Tartumaal (13.–15. sajand) // MT. – 1993. – 2. – Lk. 176–214 : ill.
Sum.: Votic cemeteries of Tartumaa (13th–15th centuries).

236. Liiva, A., Loze, I. Mesolithic and Neolithic habitation of the Eastern Baltic // Radiocarbon. – 1993. – Kd. 35, nr. 3. – Lk. 503–506.

237. Lill, E. Otepää kõrgustiku järvede seisund ja muutumine zooplanktoni põhjal // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 114–134.
Рез.: Изменение и состояние озер Отепяской возвышенности по данным изучения зоопланктона.
Sum.: The state and changes of the lakes of Otepää Hills on the basis of zooplankton.

238. Loze, I., Liiva, A. Radiocarbon dates of the Mesolithic of the Eastern Baltic // Latvijas Zinātņu Akadēmijas Vēstis. – 1990. – Nr. 10. – Lk. 78–85.

239. Luik, H. Kahepoolsed kokkupandud luukammid Eestis // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 485–533 : ill.
Sum.: Double composite combs in Estonia.
Рез.: Двусторонние составные костяные гребни в Эстонии.

240. Luik, H. Ühepoolsed luukammid Eestis // Stilus. – 1994. – Nr. 5. – Lk. 4–45 : ill.
Sum.: Single bone combs in Estonia.

241. Lõugas, L. A Subfossil Fauna Complex from the Narva Region // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 369–372.

242. Lõugas, L. Analyses of Animal Remains from the Excavations at the Lammasmägi Site, Kunda, Northeastern Estonia // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 273–291 : ill.

243. Lõugas, L. Animal Remains found at Saha-Loo in 1992 (Appendix) // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 138–139.

244. Lõugas, L. Arheozooloogia hetkeseisust Eestis // EL. – 1992. – Nr. 2. – Lk. 82–84; 126 : ill.
Sum.: The present state of archaeozoology in Estonia.

245. Lõugas, L. Kui grööni hüljes elas Läänemeres // EL. – 1993. – Nr. 3. – Lk. 83–84 : ill.

246. Lõugas, L. Stone Age fishing strategies in Estonia. What did they depend on? // Archaeofauna. – 1996. – Nr. 5. – Lk. 101–109.

247. Lõugas, L. Subfossil fauna complex from Narva region (Appendix) // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 397–400.

248. Lõugas, L. Subfossil seals from archaeological site of Asva in Saaremaa // Proceedings of the First Baltic Theriological Conference. (TÜ Toimetised. – Nr. 955.) – Tartu, 1992. – Lk. 163–170.

249. Lõugas, L. Subfossil vertebrate fauna at Asva site, Saaremaa. Mammals // Stilus. – 1994. – Nr. 5. – Lk. 71–93.
Res.: Subfossiilne selgroogsete fauna Asva muistsest asulakohast Saaremaal. Imetajad.

250. Lõugas, L., Kriiska, A., Moora, H. Coastal Adaption and Marine Exploitation of the Island Hiiumaa, Estonia, During the Stone Age with Special Emphasis on the Kõpu I Site // PACT. – 1995. – 50. – Lk. 197–211 : ill.

251. Lõugas, L., Lidén, K., Nelson, D. E. Resource Utilization along the Estonian Coast during the Stone Age // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 399–420 : ill.

252. Lõugas, L., Lidén, K., Nelson, D. E. Resource utilization along the Estonian coast during the Stone Age // Lidén, K. Prehistoric Diet Transitions: An Archaeological Perspective. – Stockholm, 1995. – III. – Lk. 1–17.

253. Lõugas, V. Arheoloogiamälestised // Harju rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. – Tallinn, 1988. – Lk. 8–49 : ill.

254. Lõugas, V. Arheoloogid ja muinsuskaitse 1917–1950 // MT. – 1991. – I. – Lk. 10–19.
Sum.: Archaeologists and protection of antiquities in 1947–1950.
Рез.: Археологи и охрана памятников в 1947–1950 гг.

255. Lõugas, V. Die Bodendenkmäler der Zeitwende im Dorf Mäla (Insel Muhu) // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 349–352 : ill.
Res.: Muhu Mäla muistised ajaarvamise vahetusest.
Рез.: Археологические памятники рубежа н.э. на о-ве Муху.

256. Lõugas, V. Eesti vanimatest oimuehetest // MT. – 1991. – I. – Lk. 66–74 : ill.
Sum.: The oldest Estonian temple ornaments.
Рез.: Височные украшения эпохи раннего металла в Эстонии.

257. Lõugas, V. Inimene asub elama Pandiveresse… // EL. – 1987. – Nr. 5. – Lk. 282–283 : ill.

258. Lõugas, V. Investigation of Pöide (Kahutsi) ancient monuments // TATÜ. – 1991. – Kd. 40, nr. 4. – Lk. 373–375 : ill.
Res.: Pöide (Kahutsi) muististe uurimisest.
Рез.: Об исследовании древних памятников в Пёйде (Кахутси).

259. Lõugas, V. Kala kunstis ja söögilaual (Kala kujutamine Ida-Euroopa metsavöötme kiviaja kunstis) // EAST. – 1990. – Nr. 4. – Lk. 9–10.

260. Lõugas, V. Kivikauden veistostaidetta itämerensuomalaiselta asuinalueelta // Swansong : Rock Art from Lake Onega 4000–2000 B.C. Exhibition Catalogue and Reports = Joutsenen Kynällä : Äänisen kalliotaidetta 4000–2000 eKr. Näyttelykatalogi ja -esitelmät. – Hämeenlinna, 1990. – Lk. 54–62 : ill.
Sum.: Stone-age plastic art in the Balto-Fennic region.

261. Lõugas, V. Kontakter mellan Skandinavien och Östeuropa innan vikingatiden // Götiska Minnen NR 113 : Dokumentation av folkvandrings- och äldremedeltida symposiet i Lidköping 12–13 september 1992. – Lidköping, 1992. – Lk. 123–126.

262. Lõugas, V. Loodusteaduslike meetodite kasutamisest Eesti arheoloogias // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 13–25.
Рез.: О применении естественнонаучных методов в археологии Эстонии.
Sum.: On the application of scientific methods in Estonian archaeology.

263. Lõugas, V. Põllumajanduse kujunemine majanduse aluseks // Eesti talurahva ajalugu. – Kd. 1. – Tallinn, 1992. – Lk. 57–75 : ill.

264. Lõugas, V. Saaremaa väikeselohulised kultusekivid. I (Kataloog) // Saaremaa Muuseum. – Kaheaastaraamat 1993–1994. – Kuressaare, 1995. – Lk. 62–88; 209–210; 218 : ill.
Sum.: Cup-marked cult stones in Saaremaa.
Zsfs.: Kleingrubige Schalensteine auf Saaremaa.

265. Lõugas, V. The archaeology of terror : Archaeological excavations of mass-murder sites in the Soviet Union // Fennoscandia archaeologica. – VIII. – Helsinki, 1991. – Lk. 77–84 : ill.

266. Lõugas, V. The Rebala Agricultural Protection Zone near Tallinn // PACT. – 1992. – 37. – Lk. 157–162 : ill.

267. Lõugas, V., Mägi-Lõugas, M. Excavations at Pöide stronghold have been finished // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 390–392 : ill.
Res.: Kaevamiste lõpetamine Pöide maalinnal.
Рез.: Завершение раскопок на городище Пёйде.

268. Lõugas, V., Mägi-Lõugas, M. Investigation of Ancient Monuments at Pöide 1991–1992 // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 27–33 : ill.
Res.: Pöide muististe arheoloogilistest kaevamistest 1991.–1992. aastal.
Рез.: О раскопках археологических памятников в Пёйде в 1991–1992 годы.

269. Lõugas, V., Reintam, L. Arheoloogide ja mullateadlaste koostööst Eestis // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 65–69.
Рез.: О сотрудничестве между археологами и почвоведами в Эстонии.
Sum.: On cooperation between archaeologists and soil scientists.

270. Maldre, L. Eestis on elanud ürgveis ja piisongi // EL. – 1996. – Nr. 9. – Lk. 307; 320 : ill.
Sum.: The Auroch and even the Bison have lived in Estonia.

271. Malmer, B. Some Long Cross imitations found in Estonia // Studia Numismatica : Festschrift Arkadi Molvõgin 65. – Tallinn, 1995. – Lk. 83–86 : ill.
Res.: Mõnest Eestis leitud Long Cross tüüpi järelmündist.

272. Mandel, M. Arheoloogilistest uurimistöödest Keila väikelinnusel // Harjumaa uurimusi. – 1. – Keila, 1994. – Lk. 8–18 : ill.

273. Mandel, M. Die Ausgrabungen in Keila // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 393–395 : ill.
Res.: Arheoloogilised uurimistööd Keilas.
Рез.: Археологические исследования в Кейла.

274. Mandel, M. Die Ausgrabungs- und Konservierungsarbeiten in Lihula und Keila // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 446–447 : ill.
Res.: Uurimis- ja konserveerimistööd Lihulas ja Keilas.
Рез.: Об исследовании и консервационных работах в Лихула и Кейла.

275. Mandel, M. Die Grabfunde von Maidla und Forschungen der Steinburg zu Lihula // TATÜ. – 1991. – Kd. 40, nr. 4. – Lk. 382–384 : ill.
Res.: Maidla kalmeleiud ja Lihula kivilinnuse uurimine.
Рез.: О находках на могильнике в Майдла и об исследовании замка в Лихула.

276. Mandel, M. Die Steingräber in Ahli und Ehmja // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 4. – Lk. 369–371 : ill.
Res.: Kivikalmed Ahlis ja Ehmjas.
Рез.: Каменные могильники в Ахли и Эхмья.

277. Mandel, M. Die Steingräber von Maidla // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 358–360 : ill.
Res.: Maidla kalmed.
Рез.: Могильники в Майдла.

278. Mandel, M. Die Untersuchungen in Lihula und Keila // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 46–48 : ill.
Res.: Uurimistööd Lihulas ja Keilas.
Рез.: Исследования в Лихула и Кейла.

279. Mandel, M. Eesti 8.–13. sajandi mõõkade tüpoloogiast ja dateerimisest // MT. – 1991. – I. – Lk. 101–130 : ill.
Sum.: Typology and dating of the Estonian swords of the 8th–13th centuries.
Рез.: О типологии и датировке эстонских мечей 8–13 вв.

280. Mandel, M. Eisenzeitliche Grabformen und Bestattungsbräuche auf dem westestnischen Festlande // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 111–121 : ill.

281. Mandel, M. Läänemaa esiajalugu // Läänemaa esiajalugu : Läänemaa. – Haapsalu, 1993. – Lk. 9–52.

282. Mandel, M. Über die Ausgrabungen in Lihula und Maidla // TATÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 413–415 : ill.
Res.: Kaevamistest Lihulas ja Maidlas.
Рез.: О раскопках в Лихула и в Майдла.

283. Mandel, M. Über die Untersuchungen in Lihula und Keila // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 423–425 : ill.
Res.: Uurimistöödest Lihulas ja Keilas.
Рез.: Об исследованиях в Лихула и Кейла.

284. Mandel, M. Über Forschungsarbeiten im Festlandgebiet Westestlands // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 354–357 : ill.
Res.: Uurimistöödest Lääne-Eesti mandriosas.
Рез.: Об исследованиях на материковой части Западной Эстонии.

285. Mark, K. Permisoomlaste etnogenees antropoloogia andmetel // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 3. – Lk. 287–297: ill.
Рез.: Этногенез пермских финнов по данным антропологии.
Sum.: Ethnogenesis of Permian Finns according to anthropological data.

286. Metsallik, R. Borre-loom Tartus : Kaks skandinaaviapärast ehteripatsit // Akadeemia. – 1996. – nr. 7. – Lk. 1347–1363 : ill.

287. Metsallik, R. Die Schätze der Johanniskirche in Tartu : Ein Beitrag zur Geschichte der Familie von Münnich // Oldenburger Jahrbuch. – 1996. – Kd. 96. – Lk. 79–86 : ill.

288. Metsallik, R. Die Spuren von einer vorzeitlichen Siedlung auf dem Territorium des Gutshofes Raadi // TATÜ. – 1991. – Kd. 40, nr. 4. – Lk. 384–389 : ill.
Res.: Muinasaegse asustuse jäljed Raadi mõisa territooriumil.
Рез.: Исследования на территории мызы Раади.

289. Metsallik, R. Tartu arheoloogilisest uurimisest // TÜ AKT. – 1995. – 8. – Lk. 15–35 : ill.
Res.: Über die archäologische Forschung Tartus.

290. Metsallik, R. Tartu vanalinna kultuurkihi stratigraafiast // Tartu – minevik, tänapäev. – Tallinn, 1985. – Lk. 47–63 : ill.

291. Metsallik, R. Toomemäe põhjanõlva kujunemisest // Tartu ja kultuur. – Tallinn, 1990. – Lk. 59–72 : ill.

292. Metsallik, R. Trial excavations in Tartu, in the section between Tiigi, Pepleri, Vanemuise and Akadeemia Streets // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 469–471 : ill.
Res.: Proovikaevamised Tartus Tiigi–Pepleri–Vanemuise–Akadeemia tänava vahelises kvartalis.
Рез.: Археологические исследования в квартале улиц Тийги, Пеплери, Ванемуйзе и Академия в Тарту.

293. Moe, D. Kihno, K., Pirrus, R. Anthropogenic Disturbance of Vegetation in Estonia through the Holocene based on some selected Pollen Diagrams. A Preliminary Survey // PACT. – 1992. – 37. – Lk. 79–95 : ill.

294. Molvõgin, A. Der Münzschatz von Võru (Werro) und estnische Olof Skötkonung-Münzfunde // Festskrift till Lars O. Lagerqvist : Numismatiska Meddelanden. – XXXVII. – Stockholm, 1989. – Lk. 283–287 : ill.

295. Molvõgin, A. Die letzte Welle des westeuropäischen Münzsilbers der späten Wikingerzeit in Estland (1100–1158) // Fernhandel und Geldwirtschaft : Beiträge zum deutschen Münzwesen in sächsischer und salischer Zeit. Ergebnisse des Dannenberg-Kolloquiums 1990. – Sigmaringen, 1993. – Lk. 287–293.

296. Molvõgin, A. Die Tieler Münzen in den estnischen Schatzfunden des 11. Jahrhunderts // Commentationes numismaticae 1988 : Festgabe für Gert und Vera Hatz zum 4. Januar 1988 dargebracht. – Hamburg, 1988. – Lk. 141–149.

297. Molvõgin, A. Grundzüge der Zirkulation des Münzsilbers im östlichen Bereich der Ostsee am Ende des 11. Jahrhunderts und in der ersten Hälfte des 12. Jahrhunderts // Visby-Colloquium des Hansischen Geschichtsvereins 15.–18. Juni 1984 : Referate und Diskussion. – Köln – Wien, 1987. – Lk. 83–98.

298. Molvõgin, A. Läänemaa muinasaegsed mündiaarded // Läänemaa esiajalugu : Läänemaa. – Haapsalu, 1993. – Lk. 55–62 : ill.

299. Molvõgin, A. Normannische Fundmünzen in Estland und anderen Ostseeländern // Commentationes de nummis saeculorum IX–XI in Suecia repertis. – Nova Series. – 6 (Sigtuna Papers : Proceedings of the Sigtuna symposium on Viking-Age coinage 1–4 June 1989) – London, 1990. – Lk. 201–205.

300. Molvõgin, A. Sauevälja aardeleiu mündid // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 441–455 : ill.
Zsfs.: Münzen des Schatzfundes aus Sauevälja.
Рез.: Монеты клада из Сауэвялья.

301. Molvõgin, A. Virolainen aarrelöytö Riian museossa // Numismaattinen Aikakauslehti. – 1992. – Nr. 2. – Lk. 43–44.

302. Molvõgin, A., Leimus, I. A unique hoard from Estonia // Studia Numismatica : Festschrift Arkadi Molvõgin 65. – Tallinn, 1995. – Lk. 103–125 : ill.
Res.: Unikaalne aardeleid Eestist.

303. Moora, H. (Jr.), Lõugas, L. Natural conditions at the time of primary habitation of the Hiiumaa Island // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 472–481 : ill.
Res.: Loodusoludest Hiiumaa esmase asustamise ajal.
Рез.: О природных условиях в период раннего заселения о-ва Хийумаа.

304. Moora, T. Suur-Võrtsjärv ja keskmise kiviaja asukad // EL. – 1990. – Nr. 11. – Lk. 735–739; 749; 751 : ill.
Рез.: Большое Выртсъярв и поселенцы мезолита.
Sum.: Lake Suur-Võrtsjärv and settlers of the Mesolithic Age.

305. Moora, T., Ilomets, M., Jaanits, L. Muistsetest loodusoludest Akali kiviaja asulakoha lähiümbruses // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 26–38 : ill.
Рез.: О природных условиях в ближайшей окрестности поселения каменного века Акали в древности.
Sum.: On ancient natural conditionsin the vicinity of the Akali Neolithic settlement.

306. Moora, T., Moora, H. The Ridge of Hiiemägi as a Precondition for the Formation of the Ancient Lake Kunda // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 231–240 : ill.

307. Moora, T., Reintam, L., Jaanits, K. Environmental Conditions in the Surroundings of Lammasmägi, Kunda, during the Mesolithic // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 241–251 : ill.

308. Mäesalu, A. 12.–14. sajandi kaitserüüd Otepää linnuse leidude põhjal // MT. – 1995. – 3. – Lk. 326–359 : ill.
Zsfs.: Die Panzer des 12.–14. Jh. aufgrund der Funde in der Burg Otepää.

309. Mäesalu, A. Die Burg Otepää als ein Zentrum in Südostestland im 11.–14. Jh. // Castella maris Baltici. – I. – Stockholm, 1993. – Lk. 143–148 : ill.
Sum.: The Stronghold of Otepää as one of the Centres of South-Eastern Estonia from the 11th up to the 14th Century.

310. Mäesalu, A. Kas Otepää püss on üks maailma vanimaid käsitulirelvi? // Kleio. – 1988. – Nr. 1. – Lk. 26–30 : ill.

311. Mäesalu, A. Kas “Taavet ja Koljat” on seniarvatust vanem? // Ars estoniæ medii ævi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. – Tallinn, 1995. – Lk. 145–156 : ill.
Zsfs.: Ist “David und Goliath” älter als angenommen?

312. Mäesalu, A. Otepää linnuse ammunooleotsad // MT. – 1991. – I. – Lk. 163–181 : ill.
Sum.: Arbalest arrow-heads from the fort of Otepää.
Рез.: Наконечники арбалетных стрел замка Отепя.

313. Mäesalu, A. Otepää linnuse nooleotsad ajalooliste seoste ja sündmuste kajastajatena // Allikaõpetuslikke uurimusi : Eesti ajaloo küsimusi. – XI. (TRÜ Toimetised. – Nr. 851.) – Tartu, 1989. – Lk. 27–46 : ill.

314. Mäesalu, A. Otepää püss ongi maailma vanimaid käsitulirelvi // Kleio. – 1996. – Nr. 4. – Lk. 3–11; 63 : ill.
Sum.: The Otepää gun – one of the world’s oldest small arms.

315. Mäesalu, A. Sechs Holzkonstruktionen in Tartu (Lossi-Straße) // TATÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 446–452 : ill.
Res.: Kuus puuehitist Tartust Lossi tänavalt.
Рез.: Шесть деревянных построек на ул. Лосси в Тарту.

316. Mäesalu, A. Tuhandeaastane linnus // EL. – 1986. – Nr. 11. – Lk. 747–751 : ill.

317. Mäesalu, A. Unikale Glasfunde aus Tartu // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 400–402 : ill.
Res.: Unikaalseid klaasileide Tartust.
Рез.: Уникальные находки стекла в Тарту.

318. Mäesalu, A. Wandlungen der Funktionen der Burgen in Südostestland im 8.–15. Jahrhundert // Castella Maris Baltici. – II. – Nyköping, 1996. – Lk. 103–106.
Sum.: The Change of Function in Southeastern Estonian Hillforts from 800 to 1500 AD.

319. Mäesalu, A., Peets, J., Tammet, M. Kas Lembitu kasvatas kitsi või lambaid? // Kleio. – 1991. – Nr. 4. – Lk. 5–6; 76.
Sum.: Did Lembitu breed goats or sheep?

320. Mägi, T. Klaaside kohalikust toorainest : Teooria ja praktika // Insenerikultuur Eestis. – I. – Tallinn, 1992. – Lk. 89–90.

321. Mägi, T. Viimsi helmed // V. Lang, Kaks tarandkalmet Viimsis, Jõelähtme kihelkonnas (Töid arheoloogia alalt. – Nr. 2.) – Tallinn, 1993. – Lk. 70–78 : ill.
Sum.: The beads of Viimsi.

322. Mägi-Lõugas, M. Archaeological excavations at Tõnija Tuulingumäe, Saaremaa // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 427–433 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Tõnija Tuulingumäel Saaremaal.
Рез.: Aрхеологические раскопки в Тыния на Туулингумяэ, Сааремаа.

323. Mägi-Lõugas, M. Eesti viikingiaegsed hoburaudsõled ja nende ornament // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 465–484 : ill.
Res.: Estonian Viking-Age penannular brooches and their decoration.
Рез.: Эстонские подковообразные фибулы эпохи викингов и их орнаменты.

324. Mägi-Lõugas, M. Eesti viikingiaegsed käevõrud ja nende ornament // MT. – 1995. – 3. – Lk. 271–325 : ill.
Sum.: Estonian Viking Age bracelets and their decoration.

325. Mägi-Lõugas, M. Iila matus. Arheoloogilised kaevamised paberil // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 516–531 : ill.
Sum.: Viking Age grave at Iila. Archaeological excavations on paper.
Рез.: Погребение в Ийла. Археологические «раскопки» в архиве.

326. Mägi-Lõugas, M. On the relations between the countries around the Baltic as indicated by the background of Viking Age spearhead ornament // Fornvännen. – 1993. – Nr. 4. – Lk. 211–221 : ill.
Sammanfattning.

327. Mägi-Lõugas, M. Vikingatida lokala och Skandinaviska ornamentalmotiv i Estland // Götiska Minnen NR 113 : Dokumentation av folkvandrings- och äldremedeltida symposiet i Lidköping, 12–13 september 1992. – Lidköping, 1993. – Lk. 127–134 : ill.

328. Mänd, A. Keskaegsed altaririistad Otepää linnusest // Ars estoniæ medii ævi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. – Tallinn, 1995. – Lk. 183–194 : ill.
Res.: Mittelalterliches Altargerät aus der Burg Otepää.

329. Mäss, V. 18th century Swedish and Russian warships wrecked in Estonian waters // Marinarkeologisk tidskrift. – 1990. – 3. – Lk. 4–6 : ill.

330. Mäss, V. A medieval ship from the Pärnu river // TATÜ. – 1992. – Kd. 41, nr. 4. – Lk. 293–298 : ill.
Res.: Keskaegne laevaleid Pärnu jõest.
Рез.: Средневековое судно со дна реки Пярну.

331. Mäss, V. A Unique 16th Century Estonian ship Find // Crossroads in Ancient Shipbuilding : Proceedings of the Sixth International Symposium on Boat and Ship Archaeology, Roskilde 1991. (Oxbow Monograph 40) – Oxford, 1994. – Lk. 189–194 : ill.

332. Mäss, V. Hiidrahn Soome lahe väraval // EL. – 1986. – Nr. 8. – Lk. 522–523 : ill.

333. Mäss, V. Joitakin Maasilinnan laivalöydön huomattavia piirteitä // Itämeren alueen merilinnoitukset : V Itämeri-seminaari Kotkassa 30. 7.–1. 8. 1987. (Kymenlaakson maakontamuseon julkaisuja no 14.) – Kotka, 1990. – Lk. 205–213 : ill.

334. Mäss, V. Keskaegne Friisi reliktpaat Eesti sisevetel // Stilus. – 1994. – Nr. 5. – Lk. 59–70 : ill.
Sum.: A Frisian relic boat in Estonia.

335. Mäss, V. New era in Estonian underwater archaeology // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 480–484 : ill.
Res.: Uus ajastu Eesti allveearheoloogias.
Рез.: Новая эпоха Эстонской подводной археологии.

336. Mäss, V. On the Disaster of Ten Swedish Warships Wrecked at Cape Domesnäs in 1625 // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 199–203 : ill.

337. Mäss, V. On the Disaster of Ten Swedish Warships Wrecked at Cape Domesnäs in 1625 // Marinarkeologisk tidskrift. – 1991. – Nr. 3–4. – Lk. 10–13 : ill.

338. Mäss, V. Prospects for Underwater Archaeology in the Eastern Baltic // The International Journal of Nautical Archaeology. – 1991. – Kd. 20, nr. 4. – Lk. 313–320 : ill.

339. Mäss, V. Some noteworthy features of the Maasilinn shipfind // The naval fortresses in the Baltic Area : V Baltic Seminar in Kotka 30. 7.–1. 8. 1987. (Provincial Museum of Kymenlaakso publication no 14.) – Kotka, 1990. – Lk. 205–213 : ill.

340. Mäss, V. The Main problems in the Development of Estonian Underwater Archaeology // PACT. – 1994. – 47. – Lk. 29–34 : ill.

341. Mäss, V. Underwater Archaeology in Estonia // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 97–102 : ill.
Res.: Eesti allveearheoloogiast.
Рез.: О подводной археологии в Эстонии.

342. Mäss, V. Veealune ajaloomälestis riikliku kaitse all // EL. – 1987. – Nr. 9. – Lk. 606–608 : ill.

343. Nemirowitsch-Dantschenko, M. Die Schillingprägung des Münzmeisters Mattis Gerdes in Reval (Tallinn) // Numismaattinen Aikakauslehti. – 1992. – Nr. 4. – Lk. 118–120.

344. Nemirovitš-Dantšenko, M. Zur Datierung der Seestlinge // Studia Numismatica : Festschrift Arkadi Molvõgin 65. – Tallinn, 1995. – Lk. 126–131 : ill.
Res.: Seestlingite dateerimisest.

345. Peets, J. Archaeological investigations in Saaremaa: Lihulinn hillfort of Kärla and iron smelting sites in the Tuiu area // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 457–464 : ill.
Res.: Arheoloogilised uurimistööd Saaremaal: Kärla Lihulinn ja Tuiu rauasulatuspiirkond.
Рез.: Археологические исследования на острове Сааремаа: городище Кярла Лихулинн и Туйу Рауасаатмемяед.

346. Peets, J. Die vielschichtige Schmiedetechnik in der Herstellung von Klingen für Schneidegeräte im 1.–14. Jahrhundert n. Chr. // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 71–79 : ill.

347. Peets, J. Eesti rauast muinasajal // MT. – 1991. – I. – Lk. 92–99 : ill.
Sum.: On ancient iron of Estonian origin.
Рез.: О древнем железе в Эстонии.

348. Peets, J. Environmental Pollution and Archaeological Objects : Effects and Research Perspectives // PACT. – 1991. – 33. – Lk. 183–185.

349. Peets, J. Forschungen im Gebiet der Rauasaatmemäed von Tuiu in Saaremaa (Estland) // The Importance of the Ironmaking : Technical Innovation and Social Change II. Papers presented at the Norberg Conference on May 8–13, 1995. – Stockholm, 1996. – Lk. 49–57 : ill.

350. Peets, J. Noad ja vikat Viimsi I tarandkalmest // Lang, V. Kaks tarandkalmet Viimsis, Jõelähtme kihelkonnas. (Töid arheoloogia alalt. – Nr. 2.) – Tallinn, 1993. – Lk. 79–84 : ill.
Sum.: Knives and a scythe from grave I of Viimsi.

351. Peets, J. Tekstiilileide Ida- ja Kirde-Eesti muinas- ja keskaegsetelt kalmetelt // MT. – 1993. – 2. – Lk. 215–232 : ill.
Zsfs.: Archäologische Textilstoffe aus den Gräbern des Ost- und Nord-Ost Estlands.

352. Peets, J. The Iron Slag Hills of Tuiu – An Ancient Industrial Landscape on Saaremaa // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 29–37 : ill.

353. Peets, J. The process of conserving the Maasilinna wreck, Estonia // Medieval Ship Archaeology: Documentation, conservation, theoretical aspects, the management perspective. – Stockholm Marine Archaeology Reports. – Nr. 1. – Stockholm, 1995. – Lk. 89–90.

354. Peets, J. Totenhandschuhe im Bestattungsbrauchtum der Esten und anderer Ostseefinnen // Fennoscandia archaeologica. – IV. – Helsinki, 1987. – Lk. 105–116 : ill.

355. Peets, J. Tuiu Rauasaatmemäed – muistse Saaremaa tööstuslik süda // Insenerikultuur Eestis. – II. – Tallinn, 1995. – Lk. 129–136 : ill.

356. Peets, J. Varasest rauametallurgiast Eestis // Insenerikultuur Eestis. – I. –Tallinn, 1992. – Lk. 129–136.

357. Peets, J. Vettyneen arkeologisen puun konservoinnista Virossa // Meriarkeologia – tutkimuksen ja konservoinnin kehityksestä : Seminari Kotkassa 29.–30. 07. 1988. – Kotka, 1988. – Lk. 71–81.

358. Peets, J. Vorzeitliches und frühmittelalterliches Eisenverhüttungszentrum in Tuiu auf der Insel Saaremaa // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 355–390 : ill.
Res.: Muinas- ja varakeskaegne rauasulatuskeskus Tuius Saaremaal.
Рез.: Место древней и раннесредневековой железоплавильни в Туйу на Сааремаа.

359. Peets, J. Über die archäologischen und geoarchäologischen Forschungen in Gebiet der Rauasaatmemäed (Eisenschlackenberge) von Tuiu // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 467–471 : ill.
Res.: Arheoloogilistest ja geoarheoloogilistest uuringutest Tuiu Rauasaatmemägede piirkonnas.
Рез.: Об археологических и геоархеологических исследованиях в окрестностях шлаковых гор в Туйу.

360. Peets, J. Über die Eisenproduktion in Ostestland und auf Saaremaa im 11.–14. Jh. // Bloomery Ironmaking During 2000 Years : Seminar in Budalen 1991. – 3. – Trondheim, 1993. – Lk. 69–78 : ill.

361. Peets, J. Über die Eisenverhüttung in Ostestland und auf Saaremaa // Bloomery Ironmaking During 2000 Years. – Trondheim, 1992. – Lk. 108–122.

362. Peets, J. Über die Eisenverhüttungsexperimente in Estland // Experimentell arkeologi : Rapport från Kontaktseminariet i Hällnäs, Västerbotten 8–14 okt. 1989. – Umeå, 1991. – Lk. 127–134 : ill.

363. Peets, J., Maldre, L. Eesti kohaliku lambatõu kujunemisest arheoloogilise ja osteoloogilise materjali põhjal ehk neljasarvelised lambad ning Jakobsoni must kuub // Kleio. – 1995. – Nr. 1 (11). – Lk. 3–4.
Sum.: On the development of Estonian sheep breed on the basis of archaeological and osteological materials.

364. Peets, J., Visnap, R. Vorzeitliche Eisenverhüttungsplätze in Tindimurru und Palasi // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 4. – Lk. 358–366 : ill.
Res.: Muistsed rauasulatuskohad tindimurrul ja Palasil.
Рез.: Места древней металлургии железа в Тиндимурру и Палази.

365. Piiper, J. Raigastvere järve ümbruse taimestiku muutused (taimede makrojäänuste analüüsi põhjal) // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 85–96 : ill.
Рез.: Изменения растительности в окрестности озера Райгаствере (по данным анализа растительных макроостатков).
Sum.: The change of vegetation in the surroundings of Lake Raigastvere (according to plant remains analysis).

366. Piirits, P. Tartu arheoloogilised luu- ja sarvkammid // TÜ AKT. – 1995. – 8. – Lk. 99–113 : ill.
Zsfs.: Die archäologischen Knochen- und Geweihkämme aus Tartu.

367. Pirrus, R., Rõuk, A.-M. Inimtegevuse kajastumisest Vooremaa soo- ja järvesetetes // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 39–53 : ill.
Рез.: Отражение человеческой деятельности в озерно-болотных отложениях Саадъярвского друмлинового поля.
Sum.: Human impact as revealed in lake and bog deposits of Saadjärv drumlin field.

368. Pirrus, R., Rõuk, A.-M., Liiva, A. Geology and stratigraphy of the reference site Lake Raigastvere in Saadjärv drumlin field // Palaeohydrology of the temperate zone. – Kd. 2. – Tallinn, 1987. – Lk. 101–102.
Рез.: Геология и стратиграфия типового местонахождения озера Райгаствере в пределах Саадъярвского друмлинного поля.

369. Pogodin, P. Archaeological excavations in Küütri Street, Tartu // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 84–89 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Tartus Küütri tänaval.
Рез.: Археологические раскопки на улице Кюютри в Тарту.

370. Poska, A., Königsson, L.-K. Traces of Mesolithic Land-use in a Pollen Diagram from the Arusoo Mire at Kunda // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 299–309 : ill.

371. Pärn, A. Archäologische Forschungen auf dem Territorium der Stadt Haapsalu: Forschungsstand und vorläufige Ergebnisse // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 49–59 : ill.
Res.: Arheoloogilised uurimised Haapsalu linna territooriumil. Uurimisseis ja esialgsed tulemused.
Рез.: Археологические раскопки на территории Хаапсалу: объем исследований и первоначальные результаты.

372. Pärn, A. Archäologische und geologische Beobachtungen bei der Lokalisierung des mittelalterlichen Hafengeländes der Stadt Haapsalu // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 472–479 : ill.
Res.: Arheoloogilisi ja geoloogilisi tähelepanekuid Haapsalu linna keskaegse sadamapiirkonna lokaliseerimisel.
Рез.: Археологические и геологические наблюдательные исследования по локализации территории средневековой гавани в Хаапсалу.

373. Pärn, A. Die Lage der Wehrbauten in der topographischen Situation und der Stadtplanung von Haapsalu // Castella Maris Baltici. – II. – Nyköping, 1996. – Lk. 151–156 : ill.
Sum.: The Location of Defence Structures in the Topography and Town Plan of Haapsalu.

374. Pärn, A. Die Wehrbauten von Haapsalu // Castella Maris Baltici. – I. – Stockholm, 1993. – Lk. 177–182 : ill.
Sum.: The Fortifications of Haapsalu.

375. Pärn, A. Forschungsarbeiten in der Altstadt und der Bischofsburg zu Haapsalu // TATÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 438–445 : ill.
Res.: Uurimistööd Haapsalu vanalinnas ja piiskopilinnuses.
Рез.: Исследования в Хаапсалу на территории старого города и в епископском замке.

376. Pärn, A. Haapsalu linna kujunemisest keskajal // Ars estoniæ medii ævi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. – Tallinn, 1995. – Lk. 127–144 : ill.
Zsfs.: Über die Entwicklung der Stadt Haapsalu im Mittelalter.

377. Pärn, A. Neue Angaben über die frühe topographische Situation der Stadt Haapsalu und der Bischofsburg // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 396–403 : ill.
Res.: Uusi andmeid Haapsalu linna varasest topograafilisest situatsioonist ja piiskopilinnusest.
Рез.: Новые данные о ранней топографической картине Хаапсалу и замке епископа.

378. Pärn, A. Stadtarchäologisches Projekt “Haapsalu im Mittelalter” // En norrlandsbygd möter yttervärlden : Styresholmsprojektets skrifter 3. – Härnösand, 1994. – Lk. 113–119.

379. Raudmets, O. Tallinna ja tema ümbruse kultusekivisid uurimas // Kodu-uurimise teateid. – 13. – Tallinn, 1988. – Lk. 81–88.

380. Raukas, A. Late- and Postglacial Geological Development and Human Impact in Estonia // PACT. – 1992. – 37. – Lk. 23–34 : ill.

381. Raukas, A., Moora, T., Karukäpp, R. Läänemere arengust ja inimasustusest Pärnu ümbruses // Liivimaa geoloogia : Tartu Ülikooli geoloogia instituudi 175. aastapäev. – Tartu, 1995. – Lk. 119–123 : ill.

382. Raukas, A., Ratas, U. Holocene Evolution and Palaeoenvironmental Conditions of Hiiumaa Island, Northwestern Estonia // PACT. – 1995. – 50. – Lk. 167–174 : ill.

383. Raukas, A., Rõuk, A.-M. On the effect of human economic activities on Estonian lake ecosystems // Palaeohydrology of the temperate zone. – 2. – Tallinn, 1987. – Lk. 147–153.
Res.: О влиянии хозяйственной деятельности человека на озерные экосистемы Эстонии.

384. Rõuk, A.-M. Interdisciplinary Research on Environmental History and Archaeology // PACT. – 1992. – 37. – Lk. 51–61.

385. Rõuk, A.-M. Kolga-Jaani voorestik // EL. – 1990. – Nr. 11. – Lk. 730–734; 749; 751 : ill.
Рез.: Колга-Яаниское друмлинное поле.
Sum.: The Kolga-Jaani drumlin field.

386. Rõuk, A.-M. Looduslikud olud hilisjääajast tänapäevani // Eesti talurahva ajalugu. – Kd. 1. – Tallinn, 1992. – Lk. 16–41 : ill.

387. Rõuk, A.-M. Physiography of the central part of Saadjärv drumlin field with special reference to Lake Raigastvere and its surroundings // Palaeohydrology of the temperate zone. – 2. – Tallinn, 1987. – Lk. 81–100.
Рез.: Физическая география центральнои части Саадъярвского друмлинного поля: Озеро Райгаствере и его окрестности.

388. Rõuk, A.-M., Selirand, J. Estonia’s Prehistory from the Wetlands // News WARP. – 1991. – Nr. 9. – Lk. 16.

389. Saarse, L., Heinsalu, A., Lang, V. The Maardu Area, Northern Estonia: Geological and Environmental Setting // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 115–122 : ill.

390. Saarse, L., Königsson, L.-K. Holocene Environmental Changes on the Island of Saaremaa, Estonia // PACT. – 1992. – 37. – Lk. 97–131 : ill.

391. Saarse, L., Veski, S., Lang, V., Heinsalu, A., Hiie, S., Kihno, K., Rajamäe, R., Sakson, M., Sandgren, P. Reconstruction of the Environmental History of the Maardu Area, Northen Estonia, during the Holocene // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 205–216 : ill.

392. Saks, P. Loomapidamisest Vana-Tartus noorema rauaaja II poolel: Animal breeding in ancient Tartu in the second half of the Iron Age // Veterinaarmeditsiin ’94. – Tartu, 1994. – Lk. 207–210.

393. Saks, P. Veisekasvatusest keskaegsetes Lõuna-Eesti asulates arheoloogiliste luuleidude põhjal: About cattle breeding in medieval settlements of South Estonia on the ground of osteological materials // Veterinaaria ’93. I. Ajalugu ja morfoloogia. – Tartu, 1993. – Lk. 83–89.

394. Sakson, M. Siliceous Microfossils (Diatoms, Phytoliths and Chrysophyte Cysts) from a Sediment Profile near the Archaeological Site Lammasmägi at Kunda // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 293–297 : ill.

395. Salminen, T. Soome arheoloogide Eesti-suhted Aspelinist Tallgrenini – teadusloolisi uurimistulemusi ja probleeme // Stilus. – 1996. – Nr. 1 (6). – Lk. 43–53; 62–63.
Sum.: Estonian contacts of Finnish archaeologists from Aspelin to Tallgren – results and problems of scientological research.

396. Sarap, G. Jõuga kalmistu odontoloogiline iseloomustus // MT. – 1993. – 2. – Lk. 249–258.
Sum.: Odontological characterization of the cemetery at Jõuga.

397. Schmiedehelm, M. Das Gräberfeld Gąsior (nach Materialien von F. E. Peiser). Redigiert und zum Druck vorbereitet vom S. Laul // Archeologia Baltica. – IX. – Łódź, 1990. – Lk. 5–126 : ill.

398. Selirand, J. Archaeological discoveries in Lake Valgjärv of Koorküla, Estonian S.S.R. // News WARP. – 1988. – Nr. 4. – Lk. 23–25 : ill.

399. Selirand, J. Die Völkerschaften des baltischen Raumes – einschließlich Finnlands – und ihre Nachbarn am Vorabend des schwedisch-dänisch-deutschen Eroberung // Tausend Jahre Nachbarschaft : Die Völker des baltischen Raumes und die Deutschen. – München, 1995. – Lk. 27–39, 327 : ill.

400. Selirand, J. Einige Bemerkungen zur Geschichte der estnischen Archäologie // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 13–16.

401. Selirand, J. Esihistoria // Viro : Historia, kansa, kulttuuri. – Jyväskylä, 1995. – Lk. 21–44 : ill.

402. Selirand, J. Itämerensuomalaiset ja itäslaavilaiset // Suomen varhaishistoria : Tornion kongressi 14.–16. 6. 1991. Esitelmät. Referaatit. (Studia Historica Septentrionalia. – 21.) – Rovaniemi, 1992. – Lk. 530–539 : ill.
Zsfs.: Ostseefinnen und Ostslawen.

403. Selirand, J. Jatkuvuus Viron muinaistieteen vakiintumisessa // Faravid. – 1989. – Nr. 13. – Rovaniemi, 1989. – Lk. 259–275 : ill.

404. Selirand, J. Järjepidevusest Eesti muinasteaduse kujunemisloos // Teaduslugu ja nüüdisaeg : 50 aastat Eesti teaduste Akadeemiat. (V vabariikliku teaduskonverentsi (2.–3. novembril 1988) materjalid.) – Tallinn, 1989. – Lk. 191–199.

405. Selirand, J. Neue Funde aus dem See Valgjärv // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 352–354 : ill.
Res.: Uued leiud Valgjärvest.
Рез.: Новые находки в озере Валгъярв.

406. Selirand, J. Zur Geschichte der Drehscheibenkeramik in Estland // Studia nad etnogeneza słowian. – 1. – Warszawa, 1988. – Lk. 265–270.

407. Selirand, J. Viikinkien ase- ja rahalöytöt Eestissä // Itämeren alueen esihistoria ja keskiaika : Seminaari Kotkassa 1.–3. 8. 1985. (Kymenlaakson maakuntamuseon julkaisuja. – Nr. 7.) – Kotka, 1988. – Lk. 25–49 : ill.

408. Selirand, J. Viking Age weapon and coin finds in Estonia // Prehistory Times and Middle Ages in the Baltic Area : Seminar in the City of Kotka 1.–3. 8. 1985. (Publication no 7 in the series of the Provincial Museum of Kymenlaakso.) – Kotka, 1988. – Lk. 25–48 : ill.

409. Selirand, J. Vom sowjetischen Panslawismus bei der Behandlung der Vorgeschichte der Ostseefinnen // Historia Fenno-Ugrica. – I : 2 = Congressus primus historiae Fenno-Ugricae. – Oulu, 1996. – Lk. 397–402.
Lyhennelmä: Neuvostoliittolaisen panslavismin vaikutukset itämerensuomalais¬¬- ten esihistorian tutkimukseen.

410. Selirand, J. Von den Voraussetzungen der Entstehung der frühstädtischen Siedlungen in Estland // Труды V международного конгресса славянской археологии. Киев. 18–25 сентября 1985 г. – I. – Москва, 1987. – Lk. 56–63.

411. Selirand, J. Über das Wesen der Kultur der Esten in der jüngeren Eisenzeit // Fenno-ugri et slavi 1988 : Papers presented by the participants in the Finnish-Soviet archaeological symposium “Studies in the material culture of the peoples of Eastern and Northern Europe”, 10–16 May 1988 in the National Museum of Finland. (Iskos. – 9.) – Helsinki, 1990. – Lk. 151–154.

412. Selirand, J., Deemant, K. Völkerwanderungszeitliche Gegenstände mit ostskandinavischen Ornamenten von Proosa (Nordestland) // Fornvännen. – 1985. – 80. – Nr. 4. – Stockholm, 1986. – Lk. 243–253 : ill.
Sammanfattning: Föremålsfynd från östskandinavisk folkvandringstid ornerade i Salins stil I och funna i Proosa i norra Estland.

413. Selirand, U. Über Steinlabyrinthe und späte Grabfunde auf der Insel Hiiumaa // TATÜ. – 1991. – Kd. 40, nr. 4. – Lk. 397–400 : ill.
Res.: Kivilabürintidest ja hilistest haualeidudest Hiiumaal.
Рез.: О каменных лабиринтах и поздних погребениях на о-ве Хийумаа.

414. Selirand, U., Kraft, J. “Meremeeste mängud” ja teised Eesti kivilabürindid // EL. – 1992. – Nr. 4. – Lk. 240–244; 255 : ill.
Sum.: “Sailors’ games” and other stone mazes in Estonia.

415. Sepp, T. Investigations at Kaarma parsonage // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 459–466 : ill.
Res.: Uurimistööd Kaarma pastoraadihoones.
Рез.: Исследовательские работы в здании пастората в Каарма.

416. Sepp, T. Raua impordist keskaegses Eestis // Kleio. – 1991. – Nr. 4. – Lk. 6–10, 76.
Sum.: On the import of iron in medieval Estonia.

417. Sillasoo, Ü. Tartu 14.–15. sajandi jäätmekastide taimeleidudest // TÜ AKT. – 1995. – 8. – Lk. 115–127 : ill.
Zsfs.: Über pflanzliche Reste aus dem 14.–15. Jh. in Tartuer Abfallkästen.

418. Suuroja, T. Eesti põhjaranniku mesoliitiliste ja neoliitiliste asulakohtade kiviaines // Stilus. – 1996. – Nr. 1 (6). – Lk. 30–36; 60–61 : ill.
Sum.: Stones of the Mesolithic and Neolithic settlements in northern coastal Estonia.

419. Talvio, T. Three imitations of Byzantine coins found in Estonia // Studia Numismatica : Festschrift Arkadi Molvõgin 65. – Tallinn, 1995. – Lk. 178–182 : ill.
Res.: Kolm Eestis leitud Bütsantsi järelmünti.

420. Tamla, T. Die Burgberge NO-Estlands in der zweiten Hälfte des ersten und am Anfang des zweiten Jahrtausends // Castella Maris Baltici. – I. – Stockholm, 1993. – Lk. 191–203 : ill.
Sum.: North-East Estonian Forts in the Second Half of the 1st and the Early 2nd Millennia.

421. Tamla, T. Eestimaa 12.–13. sajandil // 1219. Dannebrog ja Eestimaa. – Roskilde, 1993. – Lk. 17–29 : ill.

422. Tamla, T. Einige estnische Moorfunde aus dem ersten Jahrtausend // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 103–110 : ill.

423. Tamla, T. Estland i 13. og 14. århundrede // 1219. Dannebrog og Estland. – Roskilde, 1992. – Lk. 17–29 : ill.

424. Tamla, T. Jämenevate otstega käevõrud Eesti noorema rauaaja leidudes (10.–13. sajand) // MT. – 1991. – I. – Lk. 134–145 : ill.
Sum.: Bracelets thickening to ends in the finds of the Late Iron Age (10th–13th centuries).
Рез.: Браслеты с утолщающимися концами в находках эпохи позднего железа (10–13 вв.) в Эстонии.

425. Tamla, T. Pada jõe ümbruse külad 13. sajandi alguses // Padaorust Viru mereni : Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia. – Viru-Nigula – Tallinn, 1994. – Lk. 171–179 : ill.

426. Tamla, T. Zur Datierung der Kirche von Viru-Nigula // TATÜ. – 1991. – Kd. 40, nr. 4. – Lk. 376–377 : ill.
Res.: Viru-Nigula kiriku dateerimisest.
Рез.: О датировке церкви Виру-Нигула.

427. Tamla, T. Virumaa muinasaeg // Koguteos “Virumaa”. – Tallinn, 1996. – Lk. 206–244 : ill.

428. Tamla, T. Viru-Nigula kirik ja Maarja kabel // Stilus. – 1993. – 1 (4). – Lk. 18–36 : ill.
Zsfs.: Kirche und Marien-Kapelle in Viru-Nigula.

429. Tamla, Ü. Archäologische Ausgrabungen in Neu-Pärnu in der Munga-Straβe 2 // TATÜ. – 1992. – Kd. 41, nr. 4. – Lk. 287–292 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Uus-Pärnus Munga tänaval.
Рез.: Об археологических раскопках на ул. Мунга в левобережной части Пярну.

430. Tamla, Ü. Field-works at Jalase archaeological-ethnographic reserve in 1990–1992 // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 13–17 : ill.
Res.: Välitööd Jalase arheoloogilis-etnograafilisel kaitsealal 1990.–1992. aastal.
Рез.: Полевые работы в заповеднике Ялазе в 1990–1992 годы.

431. Tamla, Ü. Hilisviikingiaegne hõbeaare Virumaalt Sauevälja külast // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 433–440 : ill.
Sum.: Silver hoard of the Late Viking Age from Sauevälja village, Virumaa.
Рез.: Серебряный клад последней четверти 11 века из деревни Сауэвялья, Вирумаа.

432. Tamla, Ü. Juba muinasajal… // EL. – 1991. – Nr. 9–10. – Lk. 565–566; 636; 638 : ill.
Рез.: Уже в доисторической древности… .
Sum.: Already in ancient times.

433. Tamla, Ü. Scandinavian Influences on the Estonian Silver Ornaments of the 9th–13th Centuries // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 91–97 : ill.

434. Tamla, Ü. The Hillfort of Varbola Jaanilinn and the Settlement at Jalase // PACT. – 1992. – 37. – Lk. 145–155 : ill.

435. Tamla, Ü. Varudi-Vanaküla hõbeaare // MT. – 1991. – I. – Lk. 154–162 : ill.
Sum.: Silver hoard of Varudi-Vanaküla.
Рез.: Клад серебряных украшений из Варуди-Ванакюла.

436. Tamla, Ü., Tõnisson, E. Archäologische Ausgrabungen auf der Wallburg Varbola-Jaanilinn 1988–1989 // TATÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 423–427 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Varbola Jaanilinnas 1988–1989.
Рез.: Археологические раскопки на городище Варбола-Яанилинн в 1988–1989 годы.

437. Tamla, Ü., Valk, H. Der zweite Silberschatz und eine Gebäudeunterlage vom Siedlungsplatz Angerja // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 4. – Lk. 371–375 : ill.
Res.: Teine hõbeaare ja hoonepõhi Angerjal.
Рез.: Второй клад серебряных украшений и основание постройки на поселении Ангерья.

438. Tamm, J. Ehitusarheoloogiline uurimistöö Tallinnas // Eesti Ehitusmälestised : Aastaraamat. – Tallinn, 1990. – Lk. 96–103 : ill.

439. Tamm, J. Keskaegsete kloostrite dekoratiiv- ja viimistluselementidest // MT. – 1991. – I. – Lk. 200–215 : ill.
Sum.: Elements of decoration and elaboration of medieval monasteries of Estonia.
Рез.: Декоративно-отделочные элементы средневековых монастырей в Эстонии.

440. Tamm, J. Of the Older Settlement of Tallinn // Castella Maris Baltici. – I. – Stockholm, 1993. – Lk. 205–211 : ill.
Zsfs.: Über die ältere Siedlungsgeschichte Revals (estn. Tallinn).

441. Tamm, J. Om utforskningen av den materiella kulturen i Estlands kloster // Kirkearkeologi i Norden 4 : Hikuin. – 20. – 1993. – Lk. 199–210 : ill.

442. Tamm, J. Tallinna vanemast asustusest // Vana Tallinn. – 1995. –V (IX). – Lk. 10–34 : ill.
Zsfs.: Über die ältere Siedlungsgeschichte Tallinns.

443. Tamm, J. Toompea lõunakülje kindlustustest // Ars estoniæ medii ævi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. – Tallinn, 1995. – Lk. 117–126 : ill.
Sum.: On the Fortifications of the South Side of Toompea.

444. Tamm, J. Über die Erforschung der materiellen Kultur der Klöster in Estland // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 3. – Lk. 298–308.
Res.: Eesti keskaegsete kloostrite materiaalse kultuuri uurimisest.
Рез.: Об исследовании материальной культуры средневековых монастырей Эстонии.

445. Tamm, J. Ühest kunstipärase keraamika liigist Tallinna arheoloogilises leiuaineses // Kunstist Eestis läbi aegade. Uurimusi ja artikleid = Из истории эстонского искусства = Aus der estnischen Kunstgeschichte. – Tallinn, 1990. – Lk. 212–225; 238–239; 258–259 : ill.
Рез.: Об одном виде художественной керамики в археологическом материале Таллина.
Zsfs.: Über eine künstlerische Keramikart im archäologischen Fundgut Tallinns.

446. Tammet, M. Arheoparasitoloogilisi leide Tartu keskaegsest jäätmeaugust // Nõukogude Eesti Tervishoid. – 1987. – Nr. 6. – Lk. 457; 470; 472.
Рез.: Археопаразитологические находки из средневековой помойной ямы в г. Тарту.
Sum.: Archaeoparasitological finds from a medieval cesspit in Tartu.

447. Tammet, M. Arheoparasitoloogilisi leide Tartu keskaegsetest jäätmeaukudest // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 135–137.
Рез.: Археопаразитологические находки из средневековых помойных ям в г. Тарту.
Sum.: Archaeoparasitological finds from the medieval cesspits in Tartu.

448. Tammet, M. Some Aspects of Herbal Medical Treatment on the Example of Medieval Reval // Quotidianum Estonicum. – Krems, 1996. – Lk. 111–118.

449. Tammet, M. Tartu keskaegsete jäätmeaukude karpoloogilise analüüsi tulemusi // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 97–102.
Рез.: О результатах карпологического анализа двух средневековых помойных ям в г. Тарту.
Sum.: On results of the carpological analysis of the medieval cesspits in Tartu.

450. Taur, K. Kolme Kesk-Vooremaa järve setete kartsinoloogilisest analüüsist // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 103–113 : ill.
Рез.: Результаты карцинологического анализа отложений трех озер центральной части Вооремаа.
Sum.: On results of cladoceran analysis of lacustrine sediments from three lakes of Central Vooremaa area.

451. Tenisons, Ē. (Tõnisson, E.) Arheologu domas par lībiešu izcelsmi // Lībieši : Rakstu krājums. – Rīga, 1994. – Lk. 16–33 : ill.

452. Tenisons, Ē. (Tõnisson, E.) Senie lībieši un Kurzemes lībieši // Onomastica Lettica. – Rīga, 1990. – Lk. 41–51 : ill.

453. Tiirmaa, U. Ehituslikke tähelepanekuid Riigikohtuhoone (endise kliiniku) piirkonnast Toomel // TÜ AKT. – 1995. – 8. – Lk. 81–90 : ill.
Zsfs.: Einige architekturgeschichtliche Beobachtungen im Gebiet der früheren Klinik auf dem Domberg.

454. Tiirmaa, U. Laia ja Rüütli t. nurgakrundi ehituslikust kujunemisest // Tartu ja kultuur. – Tallinn, 1990. – Lk. 73–86 : ill.

455. Tiirmaa, U. Tartu Jaani kiriku vormitellistest // Tartu – minevik, tänapäev. – Tallinn, 1985. – Lk. 71–86 : ill.

456. Trummal, V. Arheoloogiauuringutest Tartus Lossi tänaval // Stilus. – 1992. – Nr. 2. – Lk. 5–34 : ill.
Zsfs.: Von der Ergebnissen der Ausgrabungen in der Schloss-Strasse in Tartu.

457. Trummal, V. Etniliste ühenduste kujunemisest Eesti territooriumil // Etnilisest ühendusest sotsialistliku rahvuseni : Eesti NSV ajaloo küsimusi. – X. (TRÜ Toimetised. – Nr. 789.) – Tartu, 1987. – Lk. 4–24.

458. Trummal, V. Põhjamaade arheoloogid Tartu Ülikoolis 1920. aastatel // Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1988–1993. – Tartu, 1995. – Lk. 81–88.
Zsfs.: Nordische Archäologen bei des Tartuer Universität in den 1920er Jahren.

459. Trummal, V. Tartu arheoloogiline aines vanalinna keskaegsete tänavate uurimise allikana // Allikaõpetuslikke uurimusi : Eesti ajaloo küsimusi. – XI. (TRÜ Toimetised. – Nr. 851.) – Tartu, 1989. – Lk. 3–27 : ill.

460. Trummal, V. Von einigen Aspekten der Ausgrabungsergebnisse der mittelalterlichen Stadt in Tartu // Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum Debrecen 27. VIII. – 2. IX. 1990. : Sessiones sectionum dissertationes historica, archaeologica et anthropologica. – Debrecen, 1990. – Lk. 331–336.

461. Trummal, V. Über die Entstehung und Herausbildung der Stadt Tartu auf der Grundlage archäologischer Untersuchungen // Historia Fenno-Ugrica. – I : 2 = Congressus primus historiae Fenno-Ugricae. – Oulu, 1996. – Lk. 531–540 : ill.
Tiivistelmä: Tarton kaupunkin synty ja kehitys arkeologisten tutkimuksen pohjalta.

462. Trummal, V. Über die Forschungstand der mittelalterlichen Archäologie in Tartu // European Symposium For Teachers of Medieval Archaeology, Lund, 11–15 June 1990. – Lund, 1990. – Lk. 59–64.

463. Tvauri, A. On the Locations of Fields and Villages in the Parish of Tuulos, Southern Finland // Fennoscandia archaeologica. – X. – Helsinki, 1993. – Lk. 59–63 : ill.

464. Tõnisson, E. Beiträge zur frühen Geschichte der ostseefinnischen Wohngebäude // Finno-Ugric Studies in Archaeology, Anthropology and Ethnography : Estonian Papers Presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syktyvkar, 24–30 July, 1985). – Tallinn, 1990. – Lk. 44–56.

465. Tõnisson, E. Die archäologischen Areale im Baltikum // Itämerensuomalainen kultuurialue = The Fenno-Baltic cultural area : Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. – Jyväskylä 12. 8. 1995. (Castrenianumin toimitteita. – 49.) – Helsinki, 1995. – Lk. 164–175.
Lühikokkuvõte: Arheoloogilised areaalid Baltikumis.

466. Tõnisson, E. Die früheren Formen des Wohngebäudes als einer Quelle der etnischen Geschichte der ostseefinnischen Völker // Finskt Museum. – 93. – Helsingfors, 1986. – Lk. 43–53 : ill.

467. Tõnisson, E. Kuidas meist said läänemeresoomlased // Akadeemia. – 1990. – Nr. 11. – Lk. 2243–2262.

468. Tõnisson, E. Külaühiskonna väljakujunemine // Eesti talurahva ajalugu. – Kd. 1. – Tallinn, 1992. – Lk. 76–126 : ill.

469. Tõnisson, E. Mõned mõtted keelepuu mudelist ja kontaktiteooriast // Keel ja Kirjandus. – 1996. – Nr. 11. – Lk. 745–748.

470. Tõnisson, E. Skandinavien und die frühgeschichtliche ostseefinnische Kultur // Die Kontakte zwischen Ostbaltikum und Skandinavien im frühen Mittelalter : Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia. – 9. – Stockholm, 1992. – Lk. 163–171 : ill.

471. Tõnisson, E. Zum Problem der frühgeschichtlichen Handelsplätze in Estland (800–1200 n. Chr.) // Historia Fenno-Ugrica. – I : 2 = Congressus primus historiae Fenno-Ugricae. – Oulu, 1996. – Lk. 541–551 : ill.
Tiivistelmä: Viron varhaishistoriallisista kauppapaikoista.

472. Tõnisson, E. Viikinkiretket ja Viro // Itämeren alueen esihistoria ja keskiaika : Seminaari Kotkassa 1.–3. 8. 1985. (Kymenlaakson maakuntamuseon julkaisuja. – Nr. 7.) – Kotka, 1988. – Lk. 77–93 : ill.

473. Tõnisson, E. Vikings expeditions and Estonia // Prehistory Times and Middle Ages in the Baltic Area : Seminar in the City of Kotka 1.–3. 8. 1985. (Publication no 7 in the series of the Provincial Museum of Kymenlaakso.) – Kotka, 1988. – Lk. 77–93 : ill.

474. Tõnisson, E. Viron yhteiskuntajärjestelmä ja muinaislinnat 1100–1200-luvuilla // Suomen varhaishistoria : Tornion kongressi 14.–16. 6. 1991. Esitelmät. Referaatit. (Studia Historica Septentrionalia. – 21.) – Rovaniemi, 1992. – Lk. 595–604 : ill.
Zsfs.: Die Gesellschaftsordnung und die Burganlagen Estlands im 11.–13. Jahrhundert.

475. Tõnisson, E. Von den Finno-Ugriern zu den Ostseefinnen // Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum Debrecen 27. VIII. – 2. IX. 1990. : Sessiones sectionum dissertationes historica, archaeologica et anthropologica. – Debrecen, 1990. – Lk. 291–296.

476. Tõnisson, E., Tamla, Ü. Linnaväravat otsimas (Viimaste aastate arheoloogi-listest uurimistöödest Varbola Jaanilinnas) // EL. – 1986. – Nr. 9. – Lk. 592–595 : ill.

477. Udam, S. Rettungsgrabungen in Pärnu auf dem Hof von Pühavaimu-Straße 8 // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 68–70 : ill.
Res.: Päästekaevamised Pärnus Pühavaimu tänav 8 õuel.
Рез.: Спасательные раскопки во дворе дома 8 по улице Пюхавайму в Пярну.

478. Udam, S. Über die archäologischen Ausgrabungen in Pärnu in der Hospidali-Straße (1990–1991) // TATÜ. – 1992. – Kd. 41, nr. 4. – Lk. 284–287 : ill.
Res.: Arheoloogilistest väljakaevamistest Pärnus Hospidali tänaval (1990–1991).
Рез.: Об археологических раскопках на ул. Хоспидали в Пярну (1990–1991).

479. Valk, H. About the Role of the German Castle at the Town-Genesis Process in Estonia: the Example of Viljandi // Castella Maris Baltici. – I. – Stockholm, 1993. – Lk. 219–223 : ill.
Zsfs.: Über die Rolle der deutschen Burg bei dem Prozess der Stadtgenese in Estland: das Beispiel Viljandi (Fellin).

480. Valk, H. Archaeological field-works in Setumaa // TATÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 455–458 : ill.
Res.: Arheoloogilistest välitöödest Setumaal.
Рез.: Полевые работы в Сетумаа.

481. Valk, H. Der Dorffriedhof von Vaabina // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 389–393 : ill.
Res.: Vaabina külakalmistu.
Рез.: Деревенский могильник в Ваабина.

482. Valk, H. Die Steinsetzung und der Dorffriedhof von Makita // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 4. – Lk. 380–385 : ill.
Res.: Makita kivikalme ja külakalmistu.
Рез.: Каменный могильник и деревенский могильник в Макита.

483. Valk, H. Eesti muinasusund // Mauranen, M.-L. Maailma usundid. – Tallinn, 1991. – Lk. 138–154.

484. Valk, H. Excavations at the medieval town gates of Viljandi // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 90–96 : ill.
Res.: Kaevamised Viljandis keskaegse Tartu värava piirkonnas.
Рез.: Раскопки в Вильянди у средневековых Тартуских ворот.

485. Valk, H. Keskaegse Viljandi sünni- ja arenguloost : Arheoloogiliste kaevamiste tulemusi 1989–1992 // Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1988–1993. – Tartu, 1995. – Lk. 173–174.

486. Valk, H. Kivid ja allikad ning muinsuskaitse päevamured // EL. – 1986. – Nr. 1. – Lk. 31–32 : ill.

487. Valk, H. Lõuna-Eesti sõrmused 13.–17. sajandil // MT. – 1991. – I. – Lk. 182–199 : ill.
Sum.: Rings in South Estonia in the 13th–17th centuries.
Рез.: Перстни Южной Эстонии 13–17 вв.

488. Valk, H. Lõuna-Eesti XIII–XVII/XVIII sajandi külakalmistud rahvatraditsioonis ja uskumustes // Rahvausund tänapäeval. – Tartu, 1995. – Lk. 454–471.

489. Valk, H. Muististest ja muinasasustusest // Valga rajoonis. – Tallinn, 1987. – Lk. 76–83 : ill.

490. Valk, H. Neighbouring but distant : Rural burial traditions of Estonia and Finland during the Christian Period // Fennoscandia archaeologica. – XI. – Helsinki, 1994. – Lk. 61–76 : ill.

491. Valk, H. Põletusmatustest keskaegses Lõuna-Eestis // Kleio. – 1993. – Nr. 7. – Lk. 5–13; 62 : ill.
Sum.: Cremation burials in medieval Southern Estonia.

492. Valk, H. Reflections of folk-religion and beliefs in Estonian burial customs of the 13th–19th centuries : Archaeology, folklore and written sources // AEWB. – Stockholm, 1995. – Lk. 131–153 : ill.

493. Valk, H. Rescue Excavations on the Late Iron Age Settlement of Aindu // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 34–41 : ill.
Res.: Päästekaevamised Aindu noorema rauaaja asulakohal.
Рез.: Охранные раскопки на поселении Айнду позднего железного века.

494. Valk, H. Rettungsgrabungen auf dem Dorffriedhof Ervu // TATÜ. – 1991. – Kd. 40, nr. 4. – Lk. 378–382 : ill.
Res.: Päästekaevamised Ervu külakalmistul.
Рез.: Охранные раскопки на деревенском кладбище в Эрву.

495. Valk, H. Tartu Toomkiriku kalmistust ja ümbruskonna varasemast asustusest // TÜ AKT. – 1995. – 8. – Lk. 59–80 : ill.
Zsfs.: Zu dem Friedhof der Tartuer Domkirche und der früheren Besidlung in der Umgebung der Kathedrale.

496. Valk, H. The 13–17th Century Village Cemeteries of South Estonia in Folk-Tradition and Beliefs // Folk-Belief Today. – Tartu, 1995. – Lk. 501–509.

497. Valk, H. The Burial Grounds of Estonian Villages from the 13th to the 18th Centuries: Pagan or Christian? // Tor. – 1992. – 24. – Lk. 203–228 : ill.

498. Valk, H. The end of excavations at the Late Iron Age settlement of Aindu // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 386–389 : ill.
Res.: Kaevamiste lõpp Aindu noorema rauaaja asulakohal.
Рез.: Завершение раскопок в поселении позднего железного века в Айнду.

499. Valk, H. The Estonian Village Burial Grounds – Some Aspects of their Sanctification in the Catholic Period // En Norrlandsbygd möter yttervärlden : Styresholmsprojektets medeltidssymposium på Hola Folkhögskola 26–28 juni 1992. – Härnösand, 1995. – Lk. 55–61.

500. Valk, H. The Reflections of Pre-Christian Beliefs in the Estonian Medieval and Post-Medieval Village Cemeteries // Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte. – 8. – Münster, 1994. – Lk. 177–189.

501. Valk, H. The reflections of regional cultural differences in the Estonian archaeological material of the 13th–17th centuries // Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum Jyväskylä 10.–15. 8. 1995. Pars VII. Litteratura, Archaeologia & Anthropologia. – Jyväskylä, 1996. – Lk. 400–403.

502. Valk, H. Trial Excavations at the Settlement and Stone Setting of Ala-Pika // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 438–445 : ill.
Res.: Proovikaevamised Ala-Pika asulakohal ja kivikalmel.
Рез.: Пробные раскопки на поселении и каменном могильнике Ала-Пика.

503. Valk-Falk, E. Arheoloogilised nahaleiud Tartu vanalinnast // Tartu – minevik, tänapäev. – Tallinn, 1985. – Lk. 64–70 : ill.

504. Vedru, G. Inventories in the surroundings of Lake Kahala and archaeological excavations on the fossil field remains at Soorinna and Muuksi // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 434–437 : ill.
Res.: Arheoloogiline inspektsioon Kahala järve ümbruses ning väljakaevamised Soorinna ja Muuksi fossilsetel põldudel.
Рез.: Инспекция окрестностей озера Кахала и археологические раскопки древних полей в Сооринна и Муукси.

505. Veski, S. History of Vegetation and Human Impact in Northern Saaremaa, Estonia based on the Biostratigraphy of the Surusoo Mire: Preliminary Results // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 57–66 : ill.

506. Veski, S. Vegetational History of Lake Maardu Sediments based on the Pollen Stratigraphy // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 141–150 : ill.

507. Veski, S., Lang, V. Human Impact in the Surroundings of Saha-Loo, North Estonia, Based on a Comparison of two Pollen Diagrams from Lake Maardu and Saha-Loo Bog // PACT. – 1995. – 50. – Lk. 297–304 : ill.

508. Veski, S., Lang, V. Prehistoric Human Impact in the Vicinity of Lake Maardu, Northern Estonia : A Synthesis of Pollen Analytical and Archaeological Results // PACT. – 1996. – 51. – Lk. 189–204 : ill.

509. Viikmaa, M., Heapost, L. Genetic differentiation of Estonians // Eesti TA Toimetised. Bioloogia. – 1996. – Kd. 45, nr. 3/4. – Lk. 128–136 : ill.
Res.: Eestlaste geneetilisest mitmekesisusest.

510. Vissak, R. Der Fundstoff aus den Holzkästen des VII. Quartals in Tartu // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 71–77 : ill.
Res.: Tartu VII kvartali puitkastide leiumaterjal.
Рез.: Находки из деревянных построек VII квартала города Тарту.

511. Vissak, R., Vunk, A. Georadari võimalustest arheoloogilise kultuurkihi uurimisel Pärnu ja Tartu näiteil // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 3. – Lk. 338–361 : ill.
Sum.: Archaeological surveys using ground penetrating radar in Pärnu and Tartu.
Рез.: О возможностях использования геофизического радара в целях выявления культурного слоя городов на примере Пярну и Тарту.

512. Vunk, A. Excavations in the New-Pernau quarter of artisans // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 60–67 : ill.
Res.: Kaevamistest Uus-Pärnu käsitööliste linnajaos.
Рез.: О раскопках в квартале ремесленников в левобережной части Пярну.

513. Vunk, A. Kolgata-grupiga palverändurimärkidest // Ars estoniæ medii æevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo. – Tallinn, 1995. – Lk. 171–182 : ill.
Zsfs.: Pilgerzeichen mit der Kreuzigungsgruppe.

514. Vunk, A. Palverännakud ja Maarjamaa ristiusustamise esimene sajand // Akadeemia. – 1996. – Nr. 5. – Lk. 926–950.

515. Vunk, A. Pärnu 16. sajandi ahjukahlite tüpoloogiast ja valmistamise tehnoloogiast // Stilus. – 1996. – Nr. 1 (6). – Lk. 37–42; 61 : ill.
Sum.: On the typology of the 16th century stove tiles of Pärnu and their production technology.

516. Ütt, A. Tartu Lätte tänava piirkonna kultuurkihi keemilisest koostisest // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 70–73.
Рез.: О химическом составе культурного слоя древнего Тарту в районе ул. А. Лятте.
Sum.: On the chemical contents of culture layer of Lätte Street in Tartu.

517. Аун М. Археологические исследования на улице Ванемуйзе в Тарту // TATÜ. – 1996. – Kd. 45, nr. 4. – Lk. 451–456 : ill.
Res.: Arheoloogilised päästekaevamised Tartus Vanemuise tänaval.
Sum.: Archaeological rescue excavations in Tartu, Vanemuise Street.

518. Аун М. Курганный могильник Велна // ТАТÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 354–355 : ill.
Res.: Velna kääbaskalmistu.
Zsfs.: Das Hügelgräberfeld von Velna.

519. Аун М. О раскопках в VII квартале города Тарту // ТАТÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 452–455 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Tartu VII kvartalis.
Zsfs.: Archäologische Ausgrabungen im VII. Quartal von Tartu.

520. Аун М. Археологические исследования на улице Кююни в Тарту // ТАТÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 404–408 : ill.
Res.: Arheoloogilised uurimistööd Tartus Küüni tänaval.
Zsfs.: Archäologische Forschungsarbeiten in Tartu in der Küüni-Straße.

521. Аун М. Археологические раскопки на улице Ванемуйзе в Тарту // ТАТÜ. – 1995. – Kd. 44, nr. 4. – Lk. 437–441 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Tartus Vanemuise tänaval.
Sum.: Archaeological excavations in Vanemuise Street in Tartu.

522. Аун М. Археологические раскопки на улице Кююни в Тарту // ТАТÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 1. – Lk. 78–83 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Tartus Küüni tänaval.
Zsfs.: Archäologische Ausgrabungen in der Küüni-Straße in Tartu.

523. Аун М. Исследования на территории средневекового пригорода Тарту // ТАТÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 4. – Lk. 354–359 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Tartu keskaegse eeslinna alal.
Zsfs.: Archäologische Untersuchungen im Gebiet der mittelalterlichen Vorstadt von Tartu.

524. Аун М. Раскопки на улице Кююни в Тарту // ТАТÜ. – 1991. – Kd. 40, nr. 4. – Lk. 389–392 : ill.
Res.: Arheoloogilised kaevamised Küüni tänaval Tartu linnas.
Zsfs.: Archäologische Ausgrabungen in der Küüni-Straße der Stadt Tartu.

525. Аун М., Лиги П. Могильники культуры длинных курганов в Северном Причудье // ТАТÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 355–358 : ill.
Res.: Põletusmatustega kääpad Peipsimaa põhjaosas.
Zsfs.: Die Hügelgräber mit Brandbestattungen im nordlichen Peipusseegebiet.

526. Аун М., Тийрмаа У. Раскопки средневекового пригорода Тарту // ТАТÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 4. – Lk. 385–391 : ill.
Res. Tartu keskaegse eeslinna uurimisest.
Zsfs.: Über die Untersuchungen der mittelalterlichen Vorstadt von Tartu.

527. Аун М., Юзар М. Археологические исследования в Пылваском районе // ТАТÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 370–373 : ill.
Res.: Arheoloogilised uurimistööd Põlva rajoonis.
Zsfs.: Zu archäologischen Forschungen im Bezirk Põlva.

528. Аус Т., Тамла Т. Интересная находка у церкви Виру-Нигула // TATÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 4. – Lk. 338–341 : ill.
Res.: Huvitav leid Viru-Nigula kirikuaiast.
Zsfs.: Ein interessanter Fund aus dem Kirchhof in Viru-Nigula.

529. Валк Х. Новые открытия на могильнике Макита // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 364–370 : ill.
Res.: Uued leiud Makita külakalmel.
Zsfs.: Neue Funde auf dem dorffriedhof von Makita.

530. Валк Х. Находки на могильнике и поселении Мякса // TATÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 4. – Lk. 341–344 : ill.
Res.: Leiud Mäksa kalmistult ja asulakohalt.
Zsfs.: Funde vom Gruftgräberfeld und vom Siedlungsplatz Mäksa.

531. Валк Х., Пеэтс Ю. О пробных археологических раскопках в Сетумаа // TATÜ. – 1994. – Kd. 43, nr. 4. – Lk. 418–425 : ill.
Res.: Arheoloogilised proovikaevamised Setumaal.
Sum.: Trial excavations in Setumaa.

532. Добровольский И., Молвыгин А. Клад середины 11 в. из Левала // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 3. – Lk. 309–314 : ill.
Res.: Mündileid 11. sajandi keskelt Levalast.
Zsfs.: Ein Münzschatz der Mitte des 11. Jahrhunderts aus Levala.

533. Журавлев А. П., Экман И. М., Лийва А. А. Хронология культуры сперрингс в бассейне Онежского озера и особенности природной среды, способствовавшей ее развитию // Изотопно-геохимические исследования в Прибалтике и Белоруссии. – Таллин, 1988. – Lk. 69–76 : ill.
Sum.: Chronology of the Sperrings Culture in the watershed of the Lake Onega and the features of its surroundings contributing to its development.

534. Ланг В. О финских влияниях на северо-западе Эстонии в I тыс. н.э. // Древности славян и финно-угров. Доклады советско-финляндского симпозиума по вопросам археологии 16–22 мая 1986 г. – Санкт-Петербург, 1992. – Lk. 80–85 : ill.

535. Ланг В., Лиги П. Второе селище в Удерна // ТАТÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 433–436 : ill.
Res.: Uderna II asula.
Zsfs.: Die zweite Siedlung von Uderna.

536. Ланг В., Лиги П. Предварительные результаты исследования поселения Удерна II // ТАТÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 380–384 : ill.
Res.: Uderna II asula esialgsetest kaevamistulemustest.
Zsfs.: Vorläufige ausgrabungsergebnisse vom zweiten Siedlungsplatz Uderna.

537. Лаул С. К. Глава девятая: Одежда эстонцев I–XVII вв // Древняя одежда народов Восточной Европы. – Москва, 1986. – Lk. 190–207 : ill.

538. Лаул С. К. Об общих чертах в древней одежде прибалтийских финнов // Материалы VI международного конгресса финно-угроведов. – Том 1. – Москва, 1989. – Lk. 59–61.

539. Леймус И. О влиянии русского рынка на монетное дело Ливонии в ХVI в // Труды Исторического музея. – Москва, 1992. – Lk. 71–78.

540. Леймус И. О чеканке монет в Долеском (Даленском) замке в 1572 и 1573 годах // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 1. – Lk. 85–97 : ill.
Res.: Müntimisest Dole (Dahleni) lossis aastail 1572–1573.
Zsfs.: Das Münzen im Schloss von Dahlen 1572–1573.

541. Лиги П. Водский курганно-жальничный могильник у дер. Йыуга // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 373–376 : ill.
Res.: Vadja kääbaskalmistu Jõugal.
Zsfs.: Das wotische Hügelgräberfeld in Jõuga.

542. Лиги П. К вопросу о водских погребальных памятниках Х–ХV вв. на территории Эстонии // Древности славян и финно-угров. Доклады советско-финляндского симпозиума по вопросам археологии 16–22 мая 1986 г. – Санкт-Петербург, 1992. – Lk. 151–158 : ill.

543. Лиги П. Культура длинных курганов в свете данных палеодемографии // TATÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 4. – Lk. 316–322.
Res.: Pikkade kääbaste kultuurist demograafiliste andmete põhjal.
Sum.: The Culture of Long Barrows in the light of palaeodemographic data.

544. Лиги П. Новые данные о погребальном обряде в Северном Причудье // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 361–364 : ill.
Res.: Uusi andmeid matmisviisist Alutagusel.
Zsfs.: Neue Angaben zur Bestattungsart in Alutaguse.

545. Лиги П. О води на территории Эстонии // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 2. – Lk. 156–167.
Res.: Vadjalastest Eestis.
Sum.: Votes in Estonia.

546. Лиги П., Тамла Т. Раскопки курганов в Палази // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 364–366 : ill.
Res.: Palasi kääpad.
Zsfs.: Die Hügelgräber von Palasi.

547. Лийва А. А., Лозе И. А. Радиоуглеродное датирование раннего неолита в Восточной Прибалтике // Изотопно-геохимические исследования в Прибалтике и Белоруссии. – Таллин, 1988. – Lk. 106–116.
Sum.: Radiocarbon dating of Early Neolithic in Eastern Baltic.

548. Лозе И. А., Лийва А. А. Радиоуглеродное датирование поселения эпохи камня Звидзе (Латвийская ССР) // Изотопно-геохимические исследования в Прибалтике и Белоруссии. – Таллин, 1986. – Lk. 140–148.

549. Лозе И. А., Лийва А. А. Хронология раннего неолита Восточной Прибалтики (по материалам поселений) // Latvijas Zinātņu Akadēmijas Vēstis. – 1989. – Nr. 2. – Lk. 50–67.

550. Лыугас В. Каменный могильник в дер. Выхма (о-в Сааремаа) // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 348–351 : ill.
Res.: Kivikalme Võhma külas (Saaremaa).
Zsfs.: Steingräberfeld in Võhma (Insel Saaremaa).

551. Лыугас В. Результаты раскопок Выхмаского каменного могильника (о-в Сааремаа) // TATÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 4. – Lk. 328–331 : ill.
Res.: Võhma kivikalme (Saaremaa) uurimistulemustest.
Zsfs.: Forschungsergebnisse vom Steingrab Võhma (Insel Saaremaa).

552. Молвыгин А. Нумизматический материал с городища Варбола-Яанилинн // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 377–385 : ill.
Res.: Numismaatiline materjal Varbola Jaanilinnast.
Zsfs.: Numismatisches Material aus der Wallburg Varbola-Jaanilinn.

553. Моора Т., Селиранд Ю. О проблеме освоения эстонских фосфоритных рудников и охраны археологических памятников // Эколого-экономическая ситуация в Эстонии. Точка зрения ученых. – Таллин, 1990 – Lk. 93–98.

554. Мугуревич Э., Зариня А., Тыниссон Э. Ливы // Финны в Европе. VI–XV века : Прибалтийско-финские народы. Историко-археологические исследования. – 1. – Москва, 1990. – Lk. 131–144 : ill lk. 147–151.

555. Пеэтс Ю. Древний курганный могильник и средневековое деревенское кладбище в Плаани // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 376–379 : ill.
Res.: Plaani muinas- ja keskaegne kalmistu.
Zsfs.: Vorzeitliches und mittelalterliches Gräberfeld in Plaani.

556. Пеэтс Ю., Валк Х. О предполагаемом городище Кыугумяги в Миссо // TATÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 4. – Lk. 335–338.
Res.: Oletatavast linnusekohast Misso Kõugumäel.
Zsfs.: Ein vermutlicher Burgberg Kõugumägi in Misso.

557. Пеэтс Ю., Виснап Р. Консервация влажной археологической древесины в вакуумной камере при низких температурах // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 138–143 : ill.
Res.: Märja arheoloogilise puidu konserveerimisest vaakumkambris madalatel temperatuuridel.
Sum.: On the conservation of waterlogged wood in vacuum chamber at low temperatures.

558. Пярн А. Могильник Мыйсакюла Маргу // ТАТÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 357–359 : ill.
Res.: Mõisaküla Margu kalme.
Zsfs.: Das Gräberfeld Margu bei Mõisaküla.

559. Рыук А.-М. Друмлинные поля Средней Эстонии // Краткий путеводитель полевого семинара «Экзарационно-аккумулятивные формы рельефа и стратиграфия позднеледниковья и голоцена». – Таллин, 1990. – Lk. 3–23.

560. Рыук А.-М. Междисциплинарные полевые исследования 1985–1986 годов // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 4. – Lk. 403–408 : ill.
Res.: Interdistsiplinaarsed väliuurimised 1985.–1986. aastal.
Sum.: Interdisciplinary field research in 1985–1986.

561. Рыук А.-М. Междисциплинарные полевые исследования 1987–1988 годов // TATÜ. – 1989. – Kd. 38, nr. 4. – Lk. 359–363 : ill.
Res.: Interdistsiplinaarsed väliuurimised 1987.–1988. aastal.
Sum.: Interdisciplinary field research in 1987–1988.

562. Рыук А.-М., Селиранд Ю. Междисциплинарные исследования в области археологии в Институте истории АН ЭССР // Вестник АН СССР. – 1988. – Nr. 4. – Lk. 79–84.

563. Сарап Г. Начальные данные по одонтоглифике эстонцев в связи с вопросами их этногенеза // TATÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 1. – Lk. 65–73 : ill.
Res.: Eestlaste odontoglüüfika algandmeid.
Sum.: The primary odontoglyphical data on the Estonians.

564. Сарап Г. Этническая одонтология населения Эстонии // Проблемы эволюционной морфологии человека и его рас. – Москва, 1986. – Lk. 171–176.

565. Селиранд Ю. О достижениях археологии в Эстонской ССР // Академия наук Эстонской ССР 1980–1985. – Таллин, 1986. – Lk. 305–310.

566. Селиранд Ю. Я. Эсты // Финны в Европе. VI–XV века : Прибалтийско-финские народы. Историко-археологические исследования. – 1. – Москва, 1990. – Lk. 118–131; 2 kaarti lk. 145–146.

567. Соколовский В. Олуствереское селище // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 393–398 : ill.
Res.: Olustvere asula.
Zsfs.: Die Siedlung von Olustvere.

568. Соколовский В. Средневековое деревенское кладбище в Тяэкси // TATÜ. – 1990. – Kd. 39, nr. 4. – Lk. 418–422 : ill.
Res.: Tääksi keskaegne külakalme.
Zsfs.: Ein mittelalterlicher Dorffriedhof in Tääksi.

569. Соколовский В., Соколовски М. Раскопки средневекового деревенского кладбища в Кяревере // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 385–389 : ill.
Res.: Keskaegne külakalmistu Käreveres.
Zsfs.: Der mittelalterliche Dorffriedhof in Kärevere.

570. Соколовский В., Соколовски М. Средневековое селище в Кяревере // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 4. – Lk. 376–380 : ill.
Res.: Kärevere keskaegne asula.
Zsfs.: Die mittelalterliche Siedlung in Kärevere.

571. Тамла Т. Об археологических памятниках в бассейне реки Пада // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 4. – Lk. 365–369 : ill.
Res.: Muististest Pada jõe piirkonnas.
Zsfs.: Über Bodendenkmäler im Gebiet des Pada-Flusses.

572. Тамла Т. Оборонительные сооружения городищ Северо-Восточной Эстонии // TATÜ. – 1987. – Kd. 36, nr. 2. – Lk. 172–189 : ill.
Res.: Kirde-Eesti linnuste kaitseehitised.
Zsfs.: Wehrbauten der Burgberge von Nordostestland.

573. Тамла Т. Уникальная оборонительная конструкция на первом городище Пада // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 366–370 : ill.
Res.: Unikaalne kaitsekonstruktsioon Pada I linnusel.
Zsfs.: Eine unikale Wehrkonstruktion in der Burg I von Pada.

574. Тамла Ю., Тыниссон Э. Варболаская экспедиция 1986–1987 гг. // TATÜ. – 1988. – Kd. 37, nr. 4. – Lk. 351–354 : ill.
Res.: Varbola ekspeditsioon aastail 1986–1987.
Zsfs.: Archäologische Untersuchungen in Varbola (1986–1987).

575. Тамла Ю., Тыниссон Э. Исследования на городище Варбола-Яанилинн // TATÜ. – 1986. – Kd. 35, nr. 4. – Lk. 373–377 : ill.
Res.: Uurimistööd Varbola Jaanilinnas.
Zsfs.: Forschungen in der Wallburg Varbola-Jaanilinn.

576. Тамм Я. Архитектурно-археологическое исследование в Таллине // Архитектурное наследие и реставрация : Реставрация памятников истории и культуры России. – Москва, 1988. – Lk. 342–352.

577. Труммал В. К. К исследованию «русского конца» в средневековом Тарту // Труды V международного конгресса славянской археологии. Киев. 18–25 сентября 1985 г. – I. – Москва, 1987. – Lk. 78–85 : ill.

578. Тыниссон Э. Ю. Древнее жилище как источник этнической истории прибалтийских финнов // Материалы VI международного конгресса финно-угроведов. – Том 1. – Москва, 1989. – Lk. 118–120.

579. Тыниссон Э. Ю. Особенности возникновения городов в Прибалтике // Труды V международного конгресса славянской археологии. Киев. 18–25 сентября 1985 г. – I. – Москва, 1987. – Lk. 86–92.

580. Хеапост Л. Антропологический подход к распределению изосерологических признаков в Эстонии // Актуальные вопросы антропологии : Труды по антропологии. – IV. (TRÜ Toimetised. – Nr. 816.) – Tartu, 1988. – Lk. 126–135 : ill.

581. Хютт Г. И., Молодьков А. Н., Моора Т. Х. Определение возраста некоторых древних эстонских поселений методом термолюминесцентного (ТЛ) датирования // Изотопно–геохимические исследования в Прибалтике и Белоруссии. – Таллин, 1986. – Lk. 185–192 : ill.

582. Ютси Я., Рыук А.-М., Соколовский В. Разборный плот и усовер-шенствованное буровое оборудование для изучения донных отложений малых озер // LMEA. – Tallinn, 1988. – Lk. 144–150 : ill.
Res.: Lahtivõetav parv ja täiustatud puurimisvahendid väikejärvede põhjasetete uurimiseks.
Sum.: Detachable float and improved boring equipment for the investigation of bottom sediments of small lakes.

583. Янитс К. Л. О происхождении и развитии мезолитической культуры кунда // Материалы VI международного конгресса финно-угроведов. – Том 1. – Москва, 1989. – Lk. 149–152.

584. Янитс К. Л. Рыболовство и морской промысел на территории Эстонской ССР // Рыболовство и морской промысел в эпоху мезолита – раннего металла в лесной и лесостепной зоне Восточной Европы. – Ленинград, 1991. – Lk. 25–38.

Comments are closed.