Näitus Niguliste muuseumis palveränduritest

Niguliste muuseumis on avatud näitus keskaegsetest palveränduritest “Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas”, mille kuraator on arheoloogia teaduskogu vanemteadur arheoloog Erki Russow.

Sarnaselt muu Euroopaga kuulus palveränd ka Liivimaal keskaegse eluolu juurde. Siit mindi nii kaugel kui ka lähedal asuvaisse pühapaikadesse, võõrsilt tulnud palverändurid külastasid omakorda siinseid rohkem või vähem tuntud kohti Vastseliinast Kastre linnuseni. Kõik see jättis omaaegsesse ainelisse kultuuri erinevaid jälgi, alustades kunstiteostest ja argiesemetel kasutatud sümboolikast ning lõpetades palverändurite rõivastuse ja reisilt kaasa toodud suveniiridega.

Käesolev näitus võtab kokku keskaegse Liivimaa asjaomase ainese, tuues esmakordselt avalikkuse ette lõviosa Eestist-Lätist teada olevatest palverännuga seotud leidudest ühes kirjaliku-kunstilise pärandiga. Selle tulemusena selgub, et meie isiklikust vagadusest kantud palverännukultuur oli seniarvatust oluliselt rikkam nii käidud kohtade kui ka palverännupraktikate poolest.

Näituse kohta võib lähemalt lugeda Maalehest ning vaadata järgi ETV Terevisooni saate klippi.

Näitus jääb avatuks kuni 8. septembrini 2024.

Palverännusuveniir Pärnust. Foto: Jaana Ratas
Palverännusuveniir Pärnust. Foto: Jaana Ratas
Rubriigid: Sündmused | Näitus Niguliste muuseumis palveränduritest kommenteerimine on välja lülitatud

The Salme Ship Burials. Salme laevmatused.

Salme laevmatused: kaks kaheksanda sajandi massihauda Saaremaalt

Välitööd ja kataloog

Reedel 10. novembril 2023 esitleti Eesti Meremuuseumi koge saalis äsja ilmunud Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu poolt välja antud inglisekeelset kogumik-kataloogi „Salme laevmatused: kaks kaheksanda sajandi massihauda Saaremaalt“.

Nagu pealkiri ütleb, tutvustab raamat Saaremaalt Salmelt 2008. aastal ja seejärel 2010 avastatud kahte laevmatust, mis leidude järgi võisid pärineda (eel-)viikingiajast. Avastus oli üllatav, kuna kunagi varem pole leitud selliseid viikingilaevu, kuhu oleks maetud nii palju mehi kui seda oli Salmel. Salme I laevast leiti seitsme ja Salme II laevast koguni 34 sõjamehe säilmed. Neile oli haudadesse kaasa pandud rikkalik valik esemeid, mille hulgas oli uhkeid sõjariistu nagu mõõgad ja kilbid, tarbeesemeid nagu noad, luisud ja kammid, samuti Skandinaavias tuntud mängu Hnefatafl valdavalt vaalaluust tehtud nuppe ja täringuid ning palju muud. Panuste seast ei puudunud ka koerad ja jahikullid, rääkimata kaasa pandud loomsest proviandist. Nii laevmatused ise kui ka enamik leiumaterjalist ei ole iseloomulikud selleaegsele Saaremaale ega ka laiemalt Eesti alale, vaid viitavad Salmele maetud sõjameeste päritolule Skandinaaviast, tõenäoliselt Kesk-Rootsist.

Salme matusekompleks on andnud väga väärtusliku uurimisainese tollaste inimeste füüsilise seisundi, geneetilise pärandi ja surma põhjuste kohta, samuti ainest viikingiaja matmiskombestiku, sotsiaalse tausta ning laevaehituse uurimiseks. Seekordne raamat annab ülevaate Salmel toimunud välitöödest, leiumaterjalist ja dateerimisküsimustest, kokku üheksalt autorilt. Kataloogist leiab üksikasjalikud leiunimekirjad ning jooniste ja fotode tahvlid. Kõik need huvitavad leiud ja välja kaevatud konstruktsioonid on suurepäraseks infoallikaks taastamaks üht dramaatilist sündmust kaheksanda sajandi Läänemere idaosas.

Värske raamat on jõudnud müügile raamatupoodidesse (Rahva Raamat, Krisostomus) ning Tallinna Ülikooli teabekeskuse poodi (sh e-poodi).

Vaata raamatu eessõna koos sisukorraga ja raamatu esitlusel tehtud fotosid Arheoloogia teaduskogu fotogaleriis.

The Salme Ship Burials: Two Eighth-Century Mass Graves on Saaremaa Island, Estonia

Fieldwork and Catalogue

On Friday, 10th November 2023, a new book published by the Archaeological Research Collection of Tallinn University was presented in the Cog hall of the Estonian Maritime Museum.

As the title says, the book presents the two ship burials discovered in 2008 and then in 2010 from Salme, Saaremaa island, Estonia, together with artefacts dating them to the (Pre-)Viking Age. The discovery was astounding, as no Viking ship has ever been found with so many burials: the remains of seven warriors were uncovered in the Salme I ship and as many as 34 in the Salme II ship. A rich assortment of items had been placed in their graves, including elaborate armaments, such as swords and shields, everyday utensils, such as knives, whetstones, and combs, as well as playing pieces and dice, mostly of whalebone, for the Scandinavian game called Hnefatafl, and much more. The grave contributions also included dogs and hunting hawks, not to mention the animal parts brought along as provisions. Ship burials as such and likewise most of the finds recovered at Salme are not characteristic of Saaremaa at the time, nor of the wider Estonian area. Rather, they indicate the origin of the warriors buried here – from Scandinavia, probably Central Sweden.

The Salme burial complex has provided invaluable research data on the physical condition, genetic origin, and causes of death of these people, as well as material for the study of Viking burial customs, social background, and shipbuilding. This book, authored by a team of nine specialists, gives an overview of the fieldwork conducted at Salme, the find material, and dating issues. The catalogue contains detailed lists of finds and plates of drawings and photos. Together, the striking finds and excavated structures constitute an excellent source of information for reconstructing a dramatic event that occurred in the eastern part of the Baltic Sea in the eighth century AD.

The new book has arrived on sale in the bookstores in Estonia (Rahva Raamat, Krisostomus) and the Tallinn University Information Center store (incl. e-store).

Look at the Preface and Contents of the book and the Photo Gallery of the presentation event

Rubriigid: Uudised | The Salme Ship Burials. Salme laevmatused. kommenteerimine on välja lülitatud

Keskaja aarded Eestis. Maapõu kui hoiupank

Äsja ilmus TLÜ arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidjalt Mauri Kiudsoolt uus raamat „Keskaja aarded Eestis. Maapõu kui hoiupank“ (kirjastus „Äripäev“). Nagu pealkiri ütleb, tutvustab raamat Eestist avastatud keskaegseid aardeleide, olles mõtteliseks järjeks teosele „Eesti muinasaarded. Kaubateed ja -kontaktid“ (2019), milles võeti lähema vaatluse alla keskajale eelnenud ajastud.

Kuna Eesti keskaegsetes aardepottides domineerivad selgelt mündid, siis on värske teos erinevalt eelnevast numismaatika poole kaldu, kuigi käsitlemist leiavad ka mõningad ajaloolise aja perioodi ehtetüübid. Lähemalt annab raamat sissevaate Eesti keskaja ajalisest raamistikust, maapõuest avastatud ajaloolise aja aarete võimalikest tekke- ja peitmispõhjustest ning nende olemusest. Kuid teose keskne ja mahukam osa vaatleb keskaegsete Eesti aarete alaperioode, tutvustades sealhulgas lähemalt tähtsamaid ja huvitavamaid leide. Lisaks peatutakse eraldi kirikust pärit leidudel. 

Kuigi Eestist on leitud sadu rahapadasid kümnete tuhandete müntidega, on kogu meie keskaja aines võrreldes muinasaja lõpu ning eriti Liivi sõja perioodiga aarete hulga poolest üsna tagasihoidlik. Õigupoolest saame hetkel rääkida vaevalt 70 selle perioodi leiust. Kuid maapõue jäänud varanduste suur hulk ei osuta niivõrd mingi piirkonna elanike jõukusele, vaid konkreetset maa-ala puudutanud hävingu suurusele. Sestap võib tõdeda, et kuigi teame ka keskajast lühiajalisi sõdade perioode, ei ole need võrreldavad varauusaja algupoolel Eestit tabanud krahhiga.

Värske raamat on müügil suuremates raamatupoodides ning kirjastuse kodulehelt.

Rubriigid: Uudised | Keskaja aarded Eestis. Maapõu kui hoiupank kommenteerimine on välja lülitatud

Ilmus numismaatik Ivar Leimusele pühendatud artiklikogumik

3. juunil 2023 tähistas oma 70. sünnipäeva tuntud Eesti numismaatik ja ajaloolane, Eesti Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus. Selle ümmarguse tähtpäeva tähistamiseks koostasid Ivari kolleegid ja sõbrad Eesti ja naabermaade numismaatikale pühendatud artiklite kogumiku
“Aardest arhiivini. Numismaatilisi avastusi siin- ja sealpool Läänemerd” (“From Hoard to Archive. Numismatic discoveries from the Baltic and beyond”). Huviline leiab Muinasaja Teaduse järjekorras 30. köitena ilmunud raamatust 14 uurimust, alates 19. sajandi münditeadusest ja lõpetades 18. sajandi lõpus valmistatud kaelarahadega. Autorite seast leiame Läänemere piirkonna tuntuid numismaatikuid, nagu näiteks Helle Horsnæs, Kenneth Jonsson, Jens Christian Moesgaard ja Tuukka Talvio.

Värske juubelikogumik kingiti Ivarile 6. juunil Tallinna Linnaarhiivis toimunud peol, kus lisaks Muinasaja Teadusele esitleti ka teist pühendusteost – uurimusi keskaja ajaloolastelt, mis avaldati Vana Tallinna 32. numbris.

Muinasja Teadus 30 on müügil Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus (15€), kirjastuses ja raamatupoodides, Vana Tallinna leiab huviline Tallinna Linnaarhiivist (15€) ja kauplustest.

Autor Ervin Sestverk
Autor Ervin Sestverk
Rubriigid: Sündmused | Ilmus numismaatik Ivar Leimusele pühendatud artiklikogumik kommenteerimine on välja lülitatud

Näitus “Muistne Rävala” Keilas

17. mail 2023 avati Keilas Harjumaa Muuseumis näitus “Muistne Rävala”.

Näitus keskendub Eesti muinasmaakonnnale, Rävalale, mis oli omal ajal väga tihedalt seotud viikingiaja tähtsaima kaubatee – Austrvegri – tekke- ja arengulooga. Idatee kulgemist mööda Soome lahe lõunarannikut illustreerivad arvukad araabia rahadest koosnevad aardeleiud ja ka muu arheoloogiline leiuaines, nagu näiteks ühe spetsiifilise savinõu- ja  mõõgatüübi levik, samuti Soome ja Rootsi päritolu ehete arvukad leiukohad. Lisaks peegeldab Idatee kulgu ka siinsete linnus-asulate ja paatmatuste levikukaart. Kõik eksponeeritavad leiud pärinevad Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogust.

Näituse kuraator on Harjumaa Muuseumi teadur German Lebedev, konsulatant TLÜ arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo.

Näitus jääb avatuks  2023. aasta lõpuni.

Fotod Keila kodulehelt https://keila.ee/
Rubriigid: Sündmused | Näitus “Muistne Rävala” Keilas kommenteerimine on välja lülitatud

Muinasaja teadus 29. Ilusad asjad, põnevad lood

24. jaanuaril toimub sarja Muinasaja teadus äsja ilmunud 29. köite esitlus.

Raamatust „Ilusad asjad, põnevad lood“ leiab lugeja kolmteist artiklit, mis käsitlevad Eesti ülikoolide ja muuseumide kogudes leiduvaid arheoloogilisi esemeid ning inim- ja loomaluid. Nii asjade „ilu“ kui ka lugude „põnevus“ on muidugi subjektiivne – ilu on vaataja silmades ja lugu muutub uurija jaoks põnevaks uuritavate leidudega aja jooksul toimunud sündmustesse ja protsessidesse süvenedes. Seda ilu ja põnevust püüavad autorid edasi anda ka lugejale.

Raamatusse kogutud artiklid on jagatud mitme teema vahel. Siin käsitletakse maapõues leiduvaid peitvarasid, erinevatest materjalidest tarbeesemeid ning inimeste rõivastust kaunistanud ehteid ja aksessuaare. Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud muistsete inim- ja loomaluude põhjal uuritakse ka toitumust, haigusi ja vigastusi ning lõpuks peatutakse leidude konserveerimisel lahendamist vajavatel probleemidel.

Loodetavasti leiab arheoloogia- ja ajaloohuviline lugeja sellestraamatust ka enda jaoks ilusaid või seni tundmatuid asju ning põnevaid teemasid, mis mõnda väiksemat või suuremat killukest minevikust paremini mõistetavaks teevad või hoopis uusi küsimusi tekitavad.

Artiklite autorid on Tartu ja Tallinna ülikooli töötajad, doktorandid ja magistrandid ning muuseumide ja arheoloogilisi välitöid tegevate firmade arheoloogid. Raamatu väljaandja on Tartu Ülikooli kirjastus.

Rubriigid: Sündmused | Muinasaja teadus 29. Ilusad asjad, põnevad lood kommenteerimine on välja lülitatud

Uus AVE 2021

Reedel, 2. detsembril toimunud arheoloogiliste välitööde päeval esitleti väljaannet “Archaeological Fieldwork in Estonia / Arheoloogilised välitööd Eestis 2021”, mis on esimene põhjalikum ülevaade eelmise aasta arheoloogiliste uuringute tulemustest.

  • 18 artiklit eelmise aasta välitöödest
  • Lisaks ülevaated arheoloogia-aastast ning hobiotsijate leidudest
  • Artiklid inglise ja saksa keeles, eestikeelsete kokkuvõtetega
  • Arvukalt jooniseid ja fotosid

Värsket väljaannet saab hankida

Artiklid, sh ka varasemad, suisa 2008. aastast alates, on kättesaadavad veebilehel https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/

On Friday, 2 December, the new volume of Archaeological Fieldwork in Estonia was presented. It includes 18 articles of fieldwork that took place in 2021, plus overviews of archaeological research, and of the finds handed over by hobby searchers in that year.

You can obtain it from the bookshop Rahva Raamat (which also offers international shipping), or read the articles (also earlier issues, since 2008) at the web page https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/

Rubriigid: Sündmused, Uudised | Uus AVE 2021 kommenteerimine on välja lülitatud

Muinsuskaitseameti aastaauhindade tänuüritusel pälvis Aive Viljus parima restauraatori tiitli

24.11.2022 toimus Tallinnas Mustpeade majas Muinsuskaitseameti iga-aastane tänuüritus, millel tunnustatakse 2022. aastal valdkonnas silma paistnud mälestisi, tegevusi ja inimesi. Aasta leiu kategoorias võitis kevadel Tallinnas Lootsi tänavalt leitud 14. sajandi laevavrakk, kuid TLÜ arheoloogia teaduskogul on eriti hea meel selle üle, et amet tunnustas parima restauraatori kategoorias meie kolleegi Aive Viljust. Aive töö torkab sõna otses mõttes silma, kogenud ja südamega tegijana paistavad tema konserveeritud esemed alati silma. Hea näide sellest on tänavu korrastatud Mõdriku ja Metsla aarded Virumaalt ja Järvamaalt.
Palju õnne Aive!

Rubriigid: Sündmused, Uudised | Muinsuskaitseameti aastaauhindade tänuüritusel pälvis Aive Viljus parima restauraatori tiitli kommenteerimine on välja lülitatud

Lahkus Vilma Trummal

18. oktoobril 2022.a. lahkus kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud ja arheoloog Vilma Trummal. Oma teadustöödes keskendus Trummal peamiselt Tartu arheoloogilisele uurimisele ning ta oli üks Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli taasrajajatest 1992.a. Vilma Trummal pälvis 2018.a. Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Järelehüüe Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi kodulehelt.

Rubriigid: Uudised | Lahkus Vilma Trummal kommenteerimine on välja lülitatud

Teaduskogu arhiivi fotokogu Fotises

Arheoloogia teaduskogu arhiivi fotokogu klaas- ja filminegatiivid nüüd avalikult kättesaadavad

Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames massdigiteeriti Rahvusarhiivi koordineerimisel 24 Eesti mäluasutuse fotopärand. Selles projektis osales ka arheoloogia teaduskogu arhiiv. Kokku digiteeriti 5500 arheoloogiaarhiivi klaas- ja filminegatiivi, mis jäid ajavahemikku 1921-1960.

Tegemist on mitu aastat kestnud projektiga, mille käigus said puhastatud ja ümber pakendatud kõik meie fotokogu klaasnegatiivid. Samuti pakendati ja valmistati digiteerimiseks ette varasemad filminegatiivid.

Meie arhiivi fotokogu koosneb peamiselt kaevamis- ja esemefotodest. Lisaks Eesti materjalile on üles pildistatud ka Läti, Leedu, Soome, Preisi jt muuseumide ja arheoloogiakogude esemeid.

Teaduskogu digiteeritud materjal on kättesaadav Rahvusarhiivi infosüsteemis Fotis. Meie fotokoguga saab tutvuda kui valida „Täpsem otsing“ alalehelt asukohaks TLÜ arheoloogia teaduskogu arhiiv.

Parandusettepanekute tegemiseks või kõrgekvaliteediliste digikoopiate tellimiseks kirjutage arheoloogiaarhiiv@tlu.ee.

Rohkem infot projekti kohta: https://blog.ra.ee/eesti-fotoparandi-massdigiteerimine/

Pöide Tumala ohvrikivi, 1921. Foto: Aarne Michaël Tallgren. AI FK 98
Naanu linnamägi, 1952. a. kaevamised, peakaevand 1 m süg. Läänepoolne alustamisel.
Foto: Osvald Saadre. AI FK 6374
Kaarma, Käku kalmistu kaevamised, 1948.a. AI FK 5693-10
Rubriigid: Uudised | Teaduskogu arhiivi fotokogu Fotises kommenteerimine on välja lülitatud